Flirt

Mu meelest on viisakas käitumine siin ühiskonnas ka omaette flirt. Veidi tundub, et kogu siinne käitumismall juhindub tagamõttest "käitu kõigiga viisakalt, sest iial ei või teada, milline inimene sulle kasulikuks võib osutuda".

See pealiskaudne viisakus algab maast-madalast. Tobiase sõbral, Jonasel on sünnipäev. Nende lasteaias on öeldud, et üldjuhul oleks viisakas kutsuda kõik lasteaia rühmakaaslased lapse sünnipäevale. Nagu aru saan, on enamus siinsetes koolides ja lasteaedades selline "soovitus". Jonase ema valutab nüüd pead, kuhu need 25 last (koos oma vanematega) mahutada. Kui tengelpung kõige paksem pole, siis on sellise ürituse korraldamine tõsine põnts rahakotile. Sellise hulga jaoks pinna üürimine, tähendab et peab arvestama summaga alates 200$ ja siis lisaks (nagu Tobiase sünnipäevast kirjutasin) pead ostma kõigile lastele väikese kingituse, pluss toidupoolis. See selleks. Tegelikult tahtsin lihtsalt öelda, et päris karm on, kui PEAD kutsuma oma sünnipäevale näiteks lasteaiakaaslase, kes sind narrib või kes pole su sõber. Ons see selline sügav strateegia algusest peale võrdsuse rõhutamiseks? Kas eesmärk on siis algusest peale endale suur tuttavate inimeste võrgustik ümber luua? Aga kui kellegagi läbisaamist pole, kas on võimalik see sunduslikult tekitada?

Teine juhtum. Kõndisin eile mõtetesse vajunult mööda linna. Järsku tuli vastu üks noor hiphoppar. Oh sa jutt (mähkisnakiga) - jutt (mähkisnakita) oli sellne: "wow - sulle ma tahan küll oma CD anda. Kas võiksin selle sulle signeerida? Mis su nimi on? - Oi, kui ilus nimi? Sa vist oled mannekeen? Oled sa abielus? jne".
No Jersse (koht siin NYs) küll! Ma muudkui punastasin ja mõtlesin, et küll on tore koht see New York - puha selliseid komplimente ja tasuta plaate sajab tänaval. Järgmiseks ütles noormees, et kindlasti tahab minusugune kena "lady" talle ka annetuse plaadi eest teha. Õnneks oli mul ainult 2$ raha ja rohkem ei pennigi. Seepeale vajus noormehel nägu muidugi viltu. Vot siis - mina, kes ma vanasti mõtlesin, et minu puhul küll nii odav müümistrikk nagu 'flirtimine' ei mõju, olin täiega haneks tõmmatud. 10 sekundiga oli mul mingi plaat käes (tunnistan, et hiphop pole mu kõige lemmikum muusikastiil), nägu punane ja rahakotist viimased pennid antud.
Priit ütles, et sellised tüübid on tegelikult päris ohtlikud - sest on juhtumeid, kus nad võivad su peale väga vihaseks saada, sest sa ei maksa nende (pealesurutud) kauba eest.
Peab vist õppima luiskama. Vaatad suurte silmadega sellistele tegelastele otsa ja ütled puhtas eesti keeles: "teate väga hea jutt on, aga ma ei saa mitte mõhkugi aru". Huvitav, kuidas siis reageeritaks?