Nagu ühele kolme-aastasele kohane, meeldis talle väga sünnipäevatort, küünalde puhumine, sünnipäeva laulu laulmine ja kingitused muidugi. Kuna tal oli samal päeval lasteaia päev, siis pidime ka lasteaias sünnipäeva veidi korraldama. Siin maal on see komme, et lapsed, kes osalevad sünnipäeval, peavad ka kingituse saama. Jumal tänatud, et täiskasvanute sünnipäeval sellist reeglit pole - muidu mõtle, peaksid juubeliks kõigile oma 50nele külalisele kingituse tegema. Õnneks leiutasime päris toreda väikese kingituse/tegevuse lasteaiakaaslastele. Ja tort olla ka maitsenud.

Sünnipäevalapsest veel nii palju, et praegu on saabunud kätte aeg, kus ta eesti keel on veidi segasemaks läinud, sest inglise keele lisandumine on oma töö teinud. Aga see pidavat normaalne nähtus kakskeelsetel olema. Sellest hoolimata jätkub juttu hirmus palju ja kohati tulevad jutud tema eelmisest elust (ma arvan). Näiteks eile rääkis Tobias 20 minutit, kuidas ta ühe onuga vaalaskala kinni püüdis ja kus see kõik toimus. Kui me siin Marie Antoinette'st filmi vaatasime ja Tobias korra üle õla ka filmile pilgu viskas, siis teatas ta, et ta on nende inimestega koos tantsinud kunagi.
Laupäeval pidasime väikest viisi ka Tobiase sünnipäeva Prospect Parkis. Tema siinsed parimad sõbrad - Paul ja Jonas - tulid ka tähistama. Kahju, et eesti sõpru polnud.
Usun, et Tobiasel oli lõbus. Järgnevad mõned pildid.

Loomaaias loomi söötmas

Lehm vajas lüpsmist (eesplaanil Paul, lüpsja-rollis Jonas)

ameerika jalgpall täies hoos

peaasi, et pritsida saab!
9 kommentaari:
Palju õnne for birthday siis :-)
Väga armas üritus oli! Ja koht oli ka väga mõnus, nii et tõesti hästi tehtud!
Aitäh Kalju! Ja aitäh Tiia! :)
(nüüd ma siis ka punastan)
Palju õnne teile kõigile! Kui vahva oleks ise ka mäletada, kuidas on tantsida Marie Antoinette' aegsete inimestega :)
Palju õnne tagantjärele!
palju õnne meiegi poolt;))
aren ka samas vanuses rääkis pikad jutud oma eelmistest eludest ja isegi 'pre-existence' ajast (suisa teistest planeetidest ja planeetidevahelistest sõdadest oli juttu). nüüd on kahjuks need jutud vaibunud ja unustatud;(( oleks pidanud kõik ikka kirja panema, mõtlen ma praegu.
seda igal juhul väitis ta kindlalt, et oma ema ja isa sai ta ise valida:))
Pilte vaadates.Tuleb igatsus peale.Nii väga tahaks teid juba näha
Veelkord aitäh teile kõigile õnnitluste eest!
Kärt, sul on õigus, need jutud peaks igatahes üles kirjutama või siis diktofonile võtma. See viimane variant oleks veel kõige parem, sest siis on tõestusmaterjal lapsele hiljem olemas (muidu veel hakkab tagasi ajama, et tema midagi sellist rääkinud pole). :)
Egne, õigepea ju ka näeme!
Palju õnne jah!
Mul oli kurb meel, kui kuulsin, et Justin ja Marta ei organiseerinudki end kohale... Aga loodetavasti olete kõik saanud kutse 1. juuli aiapeoks Justini ema juures!?
Postita kommentaar