Aeg on üks imelik mõiste. Ühes raamatus oli tsitaat ühest raamatust (hih, väga akadeemiliselt viidatud!), et raskusjõud mõjutab aega. Mistõttu näiteks päikesel, kus raskusjõud on tugevam, möödub aeg kaks miljardikosa aeglasemalt kui meie juures. Lähtudes sellest näitest ja tulles rohkem "Maa" peale, võib öelda et näiteks Empire State Building’ul käib kell veidi kiiremini kui selle all. Hm, tekitab segadust... Ei maksaks vist selle torni otsas väga pikalt peatuda, sest äkki vananeb seal kiiremini? Kadunud füüsika õpetaja Saukas, (kes üritas füüsikat lõbusate eluliste näidetega selgitada) õpetas – Eestis valmistatud pendelkell ei töötaks õigesti ehk ei näitaks õiget aega Himaalaja mägedes, sest seal on gravitatsioon tugevam.
Tegelikult tahtsin selle "aja" jutuga selleni jõuda, et istudes oma turvalisel diivanil ja vaadates jõge ja seda heaolust pakatavat ümbrust, jõudsid mu mõtted kuidagi selleni... et vanasti oli ilmselt abielulahutusi palju vähem ka seetõttu, et inimestel oli aega vähem. No muidugi oldi siis ka Jumala-kartlikumad, aga ikkagi neil inimestel ei olnud ka aega. Sajandeid tagasi, kui suur osa maailma rahvast oli igatpidi iseenda peremees, haris põldu ja muretses söögipoolise endale peamiselt ise, ei tundnud lihtrahvas ilmselt iial igavust. Intriigitsejaid kindlasti leidus, sest lisaks leivale on ju tsirkust ka vaja. Aga no näiteks üleaisa löömist ja enese haletsemist ja sellist asja võis ikka palju vähem olla, sest inimestel polnud lihtsalt aega.
Selline kummaline mõttekäik tuli. Aga kahjuks ma ei saa uurida mõnesajandi taguseid inimesi - neid ju pole ja neil poleks aega ka.
Tobiasest
Täna öösel, nii kella kahe ajal karjatas Tobias nii kõvasti, et minust käis külm judin läbi. Läksin vaatama ja Tobias ütles nuttes, et krabi olla tema voodisse tulnud ja teda hammustada tahtnud. Vahel võib suur fantaasialend suht väsitav olla.
Ja nüüd on ka see periood, kus kõik "põrkab tagasi". Tobias ütleb viimasel ajal pea iga asja peale - "Misasssssja! Mis sa ajad pada!" ja aegajalt ütleb ta kogu südamest "Issssand Jumal!". No see pada-ajamise jutt kuulub küll mulle, aga väljendit "Issand Jumal" ma teadlikult ei kasuta. Priit ka ei kasuta. Ei tea, kust ta seda kuulis? Seda küsimust esitame me viimasel ajal suht tihti. Näiteks ükspäev, kui läksin Tobile lasteaeda järele, hakkas ta rääkima, et tahab endale teist ema. Nagu filmis "Noor Pensionär", pole ma Tobiasele öelnud "Maarika/Tobias, otsi endale uus ema!" . Ühesõnaga kohkusin sellest lausest suht ära ja üritasin siis küsida, et miks siis mina enam ei kõlba? Seepeale ütles Tobias, et "sa oled ju lihtsalt tüdruk". No kui ta seda juttu oli juba mitu korda rääkinud, siis hakkas minu muresid otsiv aju kohe tegutsema ja mõtlesin, et äkki on Priit talle "uue ema otsingutest" rääkinud. Nii et lõpuks küsisin ma Priidult väriseval häälel, kas on midagi millest ma ei tea, aga peaksin teadma? Priit sai muidugi kurjaks, et ma kõiksugu Tobiase fantaasialendudega kaasa lendan.
Õnneks järgmiseks päevaks oli Tobiasel see jutt kadunud ja minu hääl ei värisenud enam.
3 kommentaari:
minu vanem poeg põdes ka mingil ajal, et tema ema nii noor on. kõigil teistel on emad ikka ema moodi, tema ema aga nagu mingi plika :)
äkki seetõttu selline jutt?
sille
No pole mõtet igaks juhuks igasuguseid asju ette karta :)
Kuluta muretsemiseks vajaminev energia hoopis mõne huvitava tegevuse peale :)
P.S. Ma ise muretsen aegajalt väga põhjalikult erinevatel teemadel. Iga kord polegi hea, kui kujutlusvõime on väga arenenud :)
Sille, aastate poolest pole ma midagi enam nii noor. 30ndatele lähenev mutt juba. :) Aga ilmselt minu lapsemeelsus teeb oma töö.
Siiri, ma olen täiesti nõus sinuga. Ülemõtlemine on üks paha asi ja tegelikult on mul hirmus palju tegemata töid, millele tuleks mõelda. Peab ennast lihtsalt rohkem tagant sundima.
Postita kommentaar