Pead kokku

Lubasin ju üleeile suure suuga, et "homme kirjutan jälle". Homsest sai ülehomne.

On nagu on. Kirjutan seekord nädalatagusest juhtumist, mis tundub veidi nagu komöödiamaiguline õudusfilmi stsenaarium.

Nimelt veidi enam kui nädal tagasi sain keskpäeva kandis kõne koolist, et teie poeg viiakse just kiirabiga erakorralisse, kuna tal tuleb peast palju verd. Kui uurisin, et mis juhtus, sain medõelt suht häguse vastuse. Eks ta oli ka üpris šokis. Kätevärinal põrutasime Priiduga kiirabisse. Seal vaatas meile vastu rõõmsameelne Villem, kellel oli sidemest turban peas. Selgus, et ta oli vaheajal mänginud ameerika jalgpalli sõpradega ning nad hüppasid koos teise poisiga mõlemad palli püüdma ja nii, et põrkusid õhus. Villemil suur (nii 5 cm) ja sügav haav peas ja teisel poisil neli hammast katki. Mõlemad olid üleni verised. Villem, kellel oli tol päeval muuhulgas ka 14. sünnipäev, laulis kiirabis hiina laulukesi ja ei saanud suurest paanikast aru. Teisel poisil oli aga nii valus olnud, et ta röökis. Seda kõike nägi koolis pealt ka teise poisi pruut, kes minestas selle verehulga peale ja lõi samuti pea ära. Nii et ka tema läks erakorralisse.

Kui Villemiga pärast paari tundi ootamist niiöelda letti saime, öeldi, et kuna ta puutus suure tõenäosusega kokku teise poisi suuga ja suus on palju baktereid, siis tuleks põletiku vältimiseks igati korralikult haav puhastada ning siis kokku õmmelda. Nad ütlesid, et võivad ka pinnapealselt puhastada ja lihtsalt kokku õmmelda, aga siis võib hiljem olla põletiku risk. Ega sellist riski muidugi ei julge võtta. Nii et Villemile tehti samal õhtul täisnarkoosiga operatsioon ning saime ka öö haiglas veeta. Öelge veel, et meil pole originaalsed viisid lapse sünnipäeva tähistamiseks!

Kui järgmisel päeval haiglast koju saime ja vaatasime pabereid, oli diagnoosiks kirjutatud „human bite“. Villem läks esmaspäeval rõõmsalt kooli ja eile võeti tal juba niidid välja. Ta ise loodab väga, et jääb ikka kaunis arm ka seda 16 õmblust meenutama. 

Teine poiss ei pidanud küll ööd haiglas veetma, kuid temal tuleb nüüd palju hambaarsti vahet käia.

Kui nüüd järele mõelda, siis ei olnud see esimene kord, kus sellise teate koolist sain. Ka Gruusias juhtus Villemil, et ta vaheajal kiikus ning kuidagi lõi oma pea raudtoru vastu ning pähe tuli paras haav (mitte küll nii suur). Mäletan, et sõitsin kooli ja leidsin tookord hoopis Tobiase mänguväljakult nutmast ning lohutusi koolikaaslastelt vastu võtmas. Villem oli kooliõe kabinetis. Kui siis hiljem küsisin Tobiaselt, et miks tema seal mänguväljakul nuttis, siis ta ütles, et kõik ju tahtsid nii väga lohutada, aga kuna Villemit ei olnud näha, siis ta võttis ise need lohutusavaldused vastu. :) 

Siinne kool on aga nii suur, et Tobias isegi ei teadnud Villemi juhtumist, kuniks me talle rääkisime.