Imelised juhiload

No nüüd on küll viimasest postitusest liialt palju aega mööda läinud. Üritan seda viga nüüd sagedasemate postitustega parandada. Õigupoolest ainest kirjutamiseks on väga palju. Alates imelisest Austraalia-reisist, Aime-Antsu-Susi-Uku külastuse ja kõiksugu igapäevaste kogemustega. 

Täna kirjutan oma juhilubade vahetusest.

Selleks, et ma siin riigis võiksin autoga sõita, tuli mul taotleda ka siinseid juhilube. Diplomaatide puhul tähendab see lihtsalt vastavas politsei osakonnas erinevate dokumentide ja taotluse esitamist. See asutus on väga populaarne. Esimene kord kui sinna kohale läksin, andsin 15 minutiga alla, kuna saba ukse taga oli pikk ja ei liikunud sugugi. Teinekord läksin aga laupäeva hommikul enne selle asutuse avamist kohale. Saba oli värava taga veel mitmeid kordi pikem, kuid kell 8:30 hakkas see siiski ka liikuma. Sellest hoolimata ootasin oma järge 5 tundi ning sain siis teada, et Eestis tehtud passifotod on pool sentimeetrit liialt suured. Ma ei hakanud vaidlema, et nad ju nii ehk naa skanneerivad need pildid sisse ja see võtab 30 sekundit, et foto siis õigesse suurusesse muuta. Läksin hoopis tühjade kätega koju. Aga teades, et singapurlased järgivad väga täpselt reegleid, otsustasin et ma ei tee fotosid kusagil selleks ettenähtud automaadis, vaid lähen mõnda fotopoodi või -stuudiosse, kus teatakse ehk paremini kõiksugu nõudmisi sellistele portreedele. Otsisin siis oma kodule lähima paiga juhiloa foto tegemiseks. Kui google mapsiga kohale jõudsin, siis tundus asi veidi kahtlane. Sellist teenust pakkuv asutus asus kohas nimega Lucky Plaza. Tegu on suure kaubamajaga peatänava ääres. Ja kuigi ma pole Hiinas käinud, siis tundus see mulle selline kaubamaja või kauplemistänav, nagu seal võiks olla. Veidi nagu mitmekorruseline 90ndate Kadaka turg. Teisisõnu väikestes ruumides poed, kus müüakse kõike ja pakutakse ka väga laia areaaliga teenuseid. Otsisin ka seda "kontorit", kus ma võiksin fotod teha. Lõpuks leidsin 4. korrusel õige ukse, millel ilutsesid sildid: "Tupperware", "Employment permit", "Passport exchange", "Magic Cream", "Photo services" jne. No väga punk koht! Astusin uksest sisse ja küsisin, kas nad teevad juhilubadele fotosid. Sain jaatava vastuse. Mind juhatati väikesesse fotoruumi, kus siis üks meesterahvas tuli tegi minust foto. Ta palus mul (mu ilusad, Ukraina värvides) kõrvarõngad ära võtta ning oli mures, et kas ikka ilma varukateta võib juhilubade fotodel olla. Ütlesin, et ma ei lugenud küll kusagilt välja, et särgil peavad pikemad varukad olema. No ta jäi kahtlevaks ja ütles, et siin Singapuris ollakse väga täpsed neis asjus. Aga tegi siiski klõpsu ära ja juhatas mind istuma, et fotode välja printimist oodata. Istusin ja vaatasin, kuidas ta arvutis midagi toimetab ning iga natukese aja tagant kelmikalt mu poole vaatab. Peagi ajas ta printerile hääled sisse ja printis fotod välja. Maksin 15$ ning sain veelgi kavalama ja muhedama pilgu saatel väikse kotikese oma fotodega kätte.

Astusin uksest välja ja tahtsin muidugi näha, kuidas fotod välja tulid. Kohe kui neid nägin, sain aru, miks see härra nii palju muheles. Ta nimelt oli oma Photoshopi oskusi kõvasti järele proovinud ning mind tõeliseks kaunitariks teinud. Mind ajab see situatsioon siiani väga naerma. Puudrit ma näkku polnud pannud ja magamata öö tõttu olid mul ilmselt veidi Kärna-Ärni sarnased kotid silmade all. Fotol on aga ülimalt sileda naha ja kauni jumega neiu, kelle nägugi on väiksemaks tehtud. Ma ilmselt ei naeraks kogu selle olukorra peale, kui pärast järjekordset 4-tunnist nende "ARKI-s" istumist oleks mu fotod uuesti tagasi saadetud. Ei, neile see tuunitud foto sobis ning nüüd on mul väga kaunid juhiload. Iseasi on see, kui turvaline see riigile on, kui dokumendi fotodena aktsepteeritakse "kohendatud" fotosid. :)

Ahjah, eile saime ühtede oma siin elavate ameeriklastest sõpradega kokku. Kuigi neil on load olemas, tuli neil teha ka teooria eksam. Nad rääkisid selle eksami keerukusest ja tõid välja ka ühe huvitava küsimuse eksamilt. Nimelt oli seal küsimus, et kui sul juhtuks kokkupõrge teise autoga või sõidaks teine auto sul tagant sisse, siis mis on esimene asi, mida sa teeksid? Vastusvariandid olid umbes sellised: 1) helistaksin politseisse, 2) võtaksin kindlustusega ühendust 3) vabandaksin teise juhi ees (ja seda ka olukorras, kus sa ise ei tunne end süüdi). Õige vastuse variant on kolmas. Kui meie seadustes on minu teada nii, et kui keegi sõidab autoga tagant sisse, siis üldiselt on see tagumine alati süüdi, kuna ta ei pidanud pikivahet. Siin pidavat aga nii olema, et ka sellises olukorras peetakse mõlemat vähem või rohkem süüdlaseks. Ja üldse näitlikustab see minu meelest hästi kohalike olemust, et pigem tuleb olla alandlik ja vabandada ning oma õiguse suur taga ajamine pole soositud. Mulle tundub, et ma sobin siia ühiskonda, sest kipun ka väga palju vabandama. 

TÄIENDUS: rahva tungival soovil lisan siis selle kurikuulsa foto ka. :)

Kogu selle loo lõpetuseks panen siia ühe naljasaate klipi, mis on lapsepõlvest üks Sandra ja minu lemmik. Minu situatsioon küll päris sama polnud, aga ikkagi tuli see klipp kohe meelde.

Homme järgmine lugu