Jällegi on vahepeal palju juhtunud, aga kirjutada pole jõudnud. Peaksin ikka proovima, et kirjutan lühemaid postitusi, aga sagedamini. Vahepeal olid pühad, Sandra ja laste üllatuskülaskäik, Istanbuli reis, suusatamine jne, jne. Aga täna kirjutan peamiselt ikka Villemist, kuna ca 5 aastat tagasi tuli NYU haiglas Villem ilmale (kui siia klikkida, võib sellest 5 aasta tagusest sündmusest ka lugeda).
Nii palju eelmisest loetelust ütlen veel, et 29. detsembril saabus meile Tbilisisse külla Sandra koos lastega. Meie Priiduga olime sellest küll teadlikud juba oktoobris, aga poistele me sellest ei iitsatanud. Mõtlesime, et teeme üllatuse. Kuna lennukid saabuvad ja lahkuvad Tbilisisse ja Tbilisist öösel, siis Priit oli Sandra lastega öösel kohale toonud ja hommikul ütles meie poistele, et olge vaikselt, kuna allkorrusel magavad kaks kurja tädi. Poisid olid veidi hämmeldunud ja Tobias küsis miskipärast, et kas nad on Saaremaalt. Kui nad aga alla tulid ja külalistoa uksest astus välja Uku, oli rõõm ja üllatus suur. Villem näpistas mitu tundi peale seda veel Ukut ja küsis, kas ta on ikka päris.
Ja Istanbuli kohta lühidalt ka veel nii palju, et mulle see linn ikka väga meeldis. Ma ei ole muidu linnade armastaja, pigem vaimustun loodusest. Aga Istanbuli tegi minu jaoks eriliseks ilmselt just see, et ma pole enne islami-kultuuriga riikides või linnades käinud ja see pidev soundtrack mis Istanbulis saadab, on väga äge. Vihjan siin laulu, millega kutsutakse palvele, mis teatud kellaaegadel (ka kell 6 hommikul) mošeedest kajama hakkab. Ja samas on Istanbul väga rahvusvaheline. Rohkem praegu Istanbulist ei kirjuta, aga kel huvi, vaadake fotosid siit.
Jätkan aga traditsioone ja tänase postituse kangelane on:
Villem on muhe sell. Kuna ta tahab olla nagu ta vanem vend, on tal vahele jäänud multika "Cars" armastus ja samuti ei ole tal nii suurt huvi olnud superkangelaste vastu (erinevalt Tobiasest). Aga kuna Tobiasel on Star Warsi vaimustus olnud viimased aastad, siis on see ka Villemil. Villu on asjalik, kuigi vahetevahel lööb temas veel väikelaps välja ja jonn kiusab. Viimasel ajal küll üha vähem. Üks hommik juhtus jälle nii, et tuli jonn peale, mille tulemusena Villem jorises mu süles "aga miks see Tobias nii hea peab olema?" või teinekord jorises ta selles olukorras "ärge pange mind lihtsalt tähele". Ühesõnaga ta võitleb jonniga ja me üritame ennetada sellega, et kõht täis ja meel hea oleks (siis ei julge jonn üldse võitlema tullagi). Aga tegelikult mis sellest jonnist üldse rääkida! Erinevalt eelmisest aastast, rohelised püksid meeldivad küll veel kõige enam, aga saab ka teiste pükstega käia. Riietest veel nii palju, et Villem armastab veste ja pintsakut. Samuti lipsud ja sonid meeldivad talle. Sonid ja erinevate koolide mütsid meeldivad ka Tobiasele, sest siis nad saavad mängida oma lemmik mängu ehk seda, kuidas koolipoisid omal ajal sõtta läksid. Rääkisin kunagi Tobiasele Reaalkooli poistest, kes sõtta läksid ja see lugu elab nüüd nende mängudes. Poiste lemmik film on ka Nimed Marmortahvlil. Aga kui aeg on küps, tahaks neile näidata ka Mandarinide filmi, et nad saaksid sõja karmist olemusest paremini aru.
Villem armastab ka väga loomi. Õnneks on Gogo meil väga kannatlik, sest Villem istub Gogo pesas päris suure osa päevast ja on mitmeid kordi nõudnud, et ta võiks Gogo pesas öösel magada. Kui me koos koerte varjupaigas käime, siis üldiselt saab ta kõige paremini läbi koertega, kes on temast palju suuremad. Ta ise ka ütleb, et Max ja Archipo on tema suured sõbrad (üks on hundikoer ja teine Labradori-laadne suur koer).
Magusat ja muud mitte-eriti-tervislikku armastab Villem pööraselt ja võiks lõputult kommi ja friikartuleid süüa. Ja siinkohal julgen sellest kirjutada, kuna Tobias on ju ka meie pere laps, aga ta on hoopis vastupidine (iseloomustaks teda terviseteadlikuna). Ühesõnaga samasuguseid toite võib neile ju anda ja selgitada sinna juurde, aga maitsed ja tahtmised on neil kahel ikka erinevad.
Viimasel ajal onVillul suur huvi kirjatähtede vastu ja ta kirjutab palju. Villu ütleb, et ta tahab saada loomaarstiks. Ja abielluda ta ei taha. Sünnipäevaks tahtis Villem saada muuhulgas valget lippu, selleks et saaks vahel alla anda (mõeldes siis nende mängudele Tobiasega). Minu meelest on see päris hea müügiartikkel. Vahel tahaks isegi käekotist elegantselt valge lipu välja võtta ning seda vaikselt lehvitada. Aime, kas sa teeksid mulle ka?
Inglise keel on Villul ka üha rohkem suus ja ta saab oma asjad inglishis aetud. Sügisel läheb ta ju siinses koolis esimesse klassi.
Nii et täitsa suur mees juba!


3 kommentaari:
Nad on mõlemad ikka üliägedad!! palju tervitusi ja kallistusi neile!! :)
Ja huvitav, kas Tobias on Saaremaal kurjade tädidega kokku puutunud siis? :) üldjuhul saarlased ikka toredad ja sõbralikud :)
Su postitused on mõnusad. Mõnus on lugeda mõnusa perekonna mõnusatest tegemistest. Mäletan seda päeva 5 a tagasi teatud põhjustel väga hästi ja mul on nii hea meel, et Villem on tubliks rahvusvaheliseks meheks kasvanud. Palju õnne!
Oi, aitäh Kati! Edastan kallistused ja tervitused meite vägilastele.
Ma ei tea ka, miks Tobiasel see küsimus kurja Saaremaa tädi kohta tuli. Meil kellelgi pole kogemust kurjade saarlastega, pigem vastupidi.
Liis, aitäh! Ma tegelikult ei tunne ennast enam väga hästi kirjutades, sest 3 aastat poliitika-analüüse, on mult munad maha võtnud (robustselt väljendudes) ehk siis kipun kuivalt ja ebaemotsionaalselt kirjutama, sest peab ju objektiivne ja korrektne olema.
Seda 5-aasta tagust hommikut mäletan ka teiega seoses hästi. :) Aitäh õnnitluste eest!
Ma loodan, et tuleb aeg, kus meie mõlema pered on samal ajal Eestis või siis koos kusagil lähetuses. :) Ehk siis saaks meie põngerjad ka sõpsideks.
Postita kommentaar