Ma ei hakkagi pikalt kirjutama, miks ma pole peaaegu kolm kuud saanud
sõnapoegagi siia blogisse. Arvake mis te tahate sellest provva elust, aga no
tõesti kiire on kogu aeg.
Aga selge on see, et kätte on jõudnud jõulukuu. Villem ja Tobias ootasid
seda kuud juba pikka aega, sest Aime-Ants tõid neile Lego jõulukalendri. Terve
novembri nad imetlesid ja unistasid kalendriakende avamisest. Nüüd on see õnnis
aeg käes siis. Ja õnnis pole ta vaid kalendri pärast, vaid ka seepärast, et
päkapikud hakkasid käima. Sellega seoses on Villem kehastunud justkui
valimiseelseks poliitikuks - vabatahtlikult tegi ta korda oma riietekapid,
koristas toa ja oli päevaks üliviisakas. Kui palusin aga minna hambaid pesema,
ütles ta, et sellel pole mõtet, kuna vannitoas pole akent ja päkapikud nii ehk
naa ei näe seda tublit tegu. Samuti ei lubanud Villem panna magama minnes aknakardinaid
ette, öeldes et päkapikud siis ei näe. Miskipärast meenus kõige selle juures
oktoobri valimised, kus üks poliitik hüppas, teine kargas ja vana Ets lõi
trummi.
Olen avastanud, et kohalike ekspattide (kas eesti keeles on seda sõna?) põhiteema
on ikka gruusia liiklus ja noh, kõik ikka kiruvad. Mulle siis meeldib šokeerida
ja öelda, et mulle meeldib siin sõita, sest see on nagu arvutimäng. Tegelikult
ongi nii, et sellega tuleb lihtsalt harjuda ja leppida. Liiklusega seoses meenus Tobiase tähelepanek, et sageli sõidavad gruusia mehed pläru ees, räägivad
samal ajal mobiiliga ja kui kirikut silmavad, löövad kiiresti suitsuga risti ette.
Liiklusest veel nii palju, et olen mõelnud, et tahaks hakata tegema fotosid sellest,
mida siin autokatusel kõik veetakse. See on muidugi ise roolis istudes üpris
keeruline, kuid ilmestab hästi siinset suhtumist "kõik on võimalik". Üks päev nägime lastega
üht autot, mille katusel oli kirst. Muidugi hakkas siis fantaasia liikuma ja
mõtlesime, et kas seal kirstus ka keegi sees on. Silmasin ka ühel päeval
matuseautot, mille tagumisel aknal oli kiri „Paradise“ ja siis kontaktandmed.
Ehk siis matuseauto, mis viib otse paradiisi. Samuti oleme näinud sõiduautot,
mille katusel on puur elus kanadega,
elutoa mööbel katusel on aga juba tavapärane.
Praeguseks kõik. Loodetavasti jõuan ikka jõulukuul veel kirjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar