Tobias 9

Peaksin hakkama ikka diktofoni kasutama, kuna tegelikult on mul iga päev mõtteid millest kirjutada ja mis ehk oleks huvitav lugemine, kuid ei ole aega kirja panna. Priidu töö tõttu ja muidugi ka seepärast, et Gruusia on üldse üks huvitav ja äge paik, on võimalus kohtuda kõiksugu huvitavate inimeste ja ka ilmingutega.

Tänane kirjutis kuulub aga kahtlemata Tobiasele, sest nii on tava. Kui laps saab aasta vanemaks, siis on ta igatahes väärt kirjatükki. Tegelikult muidugi võiks kõigist lastest iga nädal kirjutada artikli ja aasta lõpuks saaks kokku raamatu.

Ma kostun nüüd vana memmena. Midagi pole teha, kujutlegem mulle pähe rätikuke, sealt paistvad punased kiharad (äkki ikka lähevad vanas eas lokki) ja logisevad proteesid, mida suhu jättes üritan öelda, et „küll see aeg on ikka kiiresti läinud! Alles see oli kui ta sündis ja meist Priiduga said noored (24 ja 27) lapsevanemad." Siis läksime 2-aastase Tobiga NYki, kus ta oli kõigi pesamuna ja kust me tagasi tulime juba kahe pesamunaga. No ja nüüd on meil kodus suur poiss, kes paneb omal algatusel peale dokfilmi Stalinist ja vaatab seda suure huviga. Ise kusjuures seletab Villemile kõike, mida ta teab sõdadest ja ajaloost. Kohati on hirmus öelda, et meie lapsele pakub huvi II Maailma sõda, aga nii praegu on. Lisaks sellele siis putukad. Sellest olen ka eelnevates postitustes kirjutanud. Kui me Armeenias käisime, siis oli Tobias väga õnnetu, et ta ühtki skorpioni ei suutnud püüda ja koju kaasa võtta. Mul isiklikult oli selle üle hea meel, et skorpionid Armeeniasse jäid.

2004 aastal, noor pere

 

Mida veel? Tobias ei häbene jätkuvalt tantsu lüüa nii nagu torust tuleb, miksides oma stiile Michael Jacksoni, break-tantsu, Gruusia meeste rahvatantsu ja kõige muuga. Tema laulmisest olen enne ka kirjutanud. Lemmikmänguasjad on jätkuvalt mõõgad, millega nad Villemiga pidevalt vehklevad. Tema fantaasialend, millest võis lugeda siis, kui blogi nimi oli veel N’York Times, on üldiselt säilinud. Priitu ta küll tunnistab oma isana ammu ja jaapani koobastes elava isa kohta teab peamiselt tänu meie juttudele ja blogile, kuid fantaasia lendleb jätkuvalt mängudes ja tema joonistustes. 

2007, Mexico

2008, Florida

2009, Virginia

Ma rohkem ei kiitle. Panen mõned fotod. Ahjaa ja üks Tobiase eelmise aasta küsimus, mis väärib kirja panemist. Nimelt Tobiase sõber Julius sõitis meiega koos jaanipäevale ja kurtis, et seoses sünnipäevaga järgmisel päeval, algab tal teismeiga. Tobias ei teadnud, mida see teismeiga tähendab ja me üritasime siis talle seda selgitada. Ütlesime, et see on selline iga, kus laps pole enam päris laps, aga mitte ka veel täiskasvanu ja sellest tingitult on teismelisel aegajalt raske, kuna ta alles kujuneb lapsest täiskasvanuks. Tobiase küsimus kogu selle jutu peale oli, et kas jalakannad hakkavad siis ka lõhenema?

2010, Viljandimaa

 

2011, Võrumaa

2012, Hüpassaare raba, Viljandimaa

2013, Gruusia