Siiski kirjutan siia väikese reportaaži pühapäevasest matkast. Suuremas osas rääkigu fotod enda eest! Täpselt nii värviline ja kauni valgusega päev oli igas mõttes.
Reportaaž alga!
Matka initsiaator: Gerti
Osalejad: Gerti, Paolo, Mari-Liis, Tim, Taimar, Tobias, Priit ja Pirjo
Matkarada: Harriman Park, African Loop
Matka pikkus (lõppkokkuvõttes): ca 6 miili (ehk ligikaudu 11 km)
Niisiis, pühapäeva hommikul kella üheksa kandis panid 2 ekipaaži eri Manhattani osades autodele hääled sisse ja põrutasid Upstate New Yorgi suunas. Veidike seiklemist ja kahe tunni pärast olime Harriman pargis, matkaraja African Loop läheduses. Kuna tee mida mööda arvasime matkarajani pääsevat oli kinni, parkisime oma masinad ca kilomeetri kaugusele sihtpunktist. Olgu öeldud, et ilm matkamiseks oli ülimõnus - selge ja ligi 20 kraadi. Kuigi me veidi kirusime ka, et matkaraja alguspunkti jõudmise ajaks oli nahk juba märg, siis samas tänu teetöödele oli sel matkarajal ilmselt palju vähem inimesi kui tavaliselt.
Matka eesmärk oli näha ka sügiskuues metsa ja see õnnestus täielikult. Siinsetes metsades on väga palju puid, mille lehed lähevad üleni punaseks - mõni puu on kohe neoonpunane ja tundub omamoodi tehis/ebaloomulik.
Siinne maa pole lauge, mistõttu tuli meil matkarajal ette nii mägironimist, pinnasteel käimist, rägastikus rapsimist kui ka järve ääres pikniku pidamist. Taimar käis isegi ujumas. Tegelikult nii mõnigi meist oleks tahtnud veel sinna järve ujuma minna, aga ujumisriideid polnud kaasas ja ameeriklasi ei maksa vist nudismiga hirmutada.
Nagu eespool mainitud, läbisime lõppkokkuvõttes ca 11 km. Ei taha küll oma last hirmsasti siin kiita, aga Tobias kõndis suurema osa maast ise ja hämmastav oli, et ta mitte ainult ei matkanud tublisti, vaid oli ka raadio eest. Kogu seltskond sai kuulda kõike Superherode kohta ja eks Tobiase jaoks polnud need üldse seal tavalised mäed ja metsad. Mõnes kohas elasid ikka draakonid, teises koopas Haisuloom, jne, jne. Vahepeal mängis Tobias mängult suupilli ja tegi linnuhääli. Lõpuks kui teekond oli kenasti läbitud ja autosse istusime, jäi Tobias koheselt magama. Kui ta õhtul kodus veel veidikeseks ärkas, olid tal jalad nii kanged, et ta vaeseke müttas ringi nagu noor pensionär. Mina kartsin, et mul saavad ka jalad väga kanged olema, sest lisaks oma kerele, oli mul ju ka kõhuelanik kanda... aga õnneks polnud hullu. Taimar arvas, et kõigil õrnema soo matkajatel valutavad õhtuks lõualuud suurest plätramisest, aga ei miskit (vähemalt mul mitte). Lobapidamatus on ravimatu vist (nagu siingi näha).
Nüüd ma lõpetan. Lõpuks panen siia ühe pildi, mis pole küll matkalt, aga millest on näha meite noormehe superkangelaste vaimustus. Pagan seda teab, on ta siis Superman, Batman, Spiderman või Fireman?!
4 kommentaari:
Ma vaatasin eile Su pilte ja tahtsin neid kiita, aga ei viitsinud flickrisse omale kontot teha.
Ma siis kidan nüüd siin - väga ilusad pildid :)
oi aitäh Siiri! :)
No lihtsalt loodus oli väga ilus.
Nii lahe...
Mina jalutasin eelmisel pühapäeval Kuressaare pargis - mitte just 11 km, aga natuke ;) Seal oli ka imeilus, kõik on värviline ja rahulik(um), õnneks kaovad turistid juba ka külmemate ilmadega ära :)
It's a bird, it's a plane, no - it's Multiman!!! Minu oma on väga konkreetselt ja kategooriliselt spiderman. :)
Postita kommentaar