12. september 2008

"See kirikuõpetaja poeg on nüüd valitud..."

Kõik on siin ärevil, sest õigepea valitakse Ameerikale uus president. Olgugi, et see kampaania on tegelikult kestnud sama kaua, kui meie siin oleme elanud, kuuleb nüüd küll igast august nimesid Obama, Palin, McCain, Biden. Ma üldiselt poliitika teemadel sõna ei võta, aga sellele teemale mõtlemisest siin ei pääse minu meelest ka need, kes tahtlikult peaksid hoiduma.

Mulle tegelikult meeldib siin see, et väga palju näeb Obama või siis McCaini sümboolikat (a la särke või märke) kandvaid inimesi, mis siis reedab nende inimeste presidendi-kandidaadi eelistust. Samuti kuuleb kõiki nendel teemadel arutlemas.
Oot kuidas see nüüd oligi, et algupäraselt tähendas sõna "idioot" apoliitilist inimest. Vähemalt New Yorgis tundub selle definitsiooni järgi vähe idioote olema ja kui aus olla, siis mulle see meeldib, sest inimesed hoolivad oma riigist.

New York on muidugi selgelt demokraatide poole kaldu, mistõttu siin on "iga nurga peal Obama". Mulle ta ka meeldib. Mitte ainult seetõttu, et ameerika tõesti võiks oma poliitikas teise suuna võtta, aga ka seetõttu et ta on McCainist palju karismaatilisem ja minu jaoks ta sisendab rohkem kindlustunnet kui McCain.

Aga McCaini puhul on kummaline jälgida seda, kuidas meedia mõnes mõttes teda juba matab. Kui ta presidendiks peaks saama, oleks ta vanim Ameerika president ja seetõttu räägitakse meedias väga tihti tingivas kõneviisis "kui temaga midagi juhtuks ja Palin valitsemise üle võtaks". Päris karm.
No ja sellest Palinist jahutakse eriti palju. Kohati tundubki nagu oleks tegu Obama ja Palini vahelise rivaalitsemisega. Obama "paremast käest" tean ma küll palju vähem kui McCaini valitud Palinist. No see provva valiti ikka suures osas seepärast, et ta on naine. Seda pole muidugi kõvasti välja öeldud, aga ilmselt arvatakse et nii saab Hillary Clintoni (nais)valijaskonna hääli endale. Eks kõik teavad seda nii kui nii, aga Palin on siis viie lapse ema, tubli abikaasa ja Alaska kuberner. Viimane laps sündis tal aprillis ja sellel pisikesel on downisündroom. Ameerikas on usuline taust ja kuuluvus väga olulised, ning Palin on kristlane. See tähendab seda, et ta ei poolda aborti, on kiriku ja riigi lahushoidmise vastu, jne. Seega ega nad ikka feministide hääli Palini kaudu küll ei saa.
Mnjah ja üldse paneb see mind mõtlema, et Eesti kontekstis Palinit küll tema suure pere ja erivajadustega beebi pärast ei ülistataks. Eesti kontekstis peetaks Palinit rongaemaks, kes koheselt peale sünnitust tööle naases, kusjuures olles teadlik et toob ilmale erivajadustega lapse.

Mulle ei meeldi ühestki küljest see Palin, isegi mitte tema prillid. Kohe pealevaadates tundub ta nii võlts ja nagu ma aru saan, siis soovib ta Alaska looduskaitsealade piire koomale tõmmata selle nimel, et saaks sealt ka naftat puurida. Samuti pidavat ta tegutsema selle nimel, et jääkarud ei kuuluks kaitsealuste liikide hulka. Ahjah, seda kõike teades oli kummaline näha Ekspressis väljendit, et Sarah Palin on liiga "roheline". Minu jaoks tähendab "roheline" keskkonnakaitseliselt mõtlevat inimest, aga Ekspressi ajakirjanik pidas silmas "rohelist" kui algajat.

Ahjah, kui teid huvitab miks ma eelmise lõigu alguses Palini prille mainisin, siis kuulsin et prillipoodidest on otsa saanud selle firma- ja sedatüüpi prillid, mida Palin kannab. Väga paljud naised pidavatki minema lihtsalt prillipoodi ja nõudma selliseid prille nagu provva Palinil.


Ja lõpuks tahtsin ka selgitada, miks selline pealkiri sellel postitusel on. Kihelkonnal olla ükskord kohalike valimiste aegu olnud vanamutike, kes läks juba varakult (enne avamist) valimisjaoskonna juurde ootama. Kohe kui valimisjaoskond avati, tormas ta sisse, pani oma valiku kirja ja jooksis võidukalt välja sõnadega "soh, see kirikuõpetaja poeg on nüüd minu poolt valitud, teda enam valida ei saa".
Mis siis viga, kui elu nii lihtne oleks.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

See jutu lõpp oli ju lausa suurepärane! Sest mina närveerin juba rohkem kui aasta enne kohalikke valimisi, keda valida. Aga nüüd lõi pildi selgeks! Nimelt olen ennast elus esmakordselt tallinlaseks registreerinud, kuid kohalikud eluedendajad väga ei sümpatiseeri. Kuid Pirjo, sa andsid lihtsalt geniaalse idee - ma teen sel korral "Kihelkonna-mutikest". Lähen samuti esimesena valimisjaoskonda, teen risti Hundisilma-emanda nime taha ja ütlen ukse taga kõigile, et tema on nüüd valitud, teda enam valida ei saa. Loodan, et õhtul saab ta uhkustada mu eksklusiivse häälega. Ja pöörduda tagasi parlamenditoimetuste juurde.