Suvi

Juba on käes juuli. Sina jeerum küll, kus sa aeg ometi tormad!
New Yorgis on kuum ja niiske. Iga päev tikub ikka üle 30kraadi minema ja see teeb uimaseks. Alates kevadest on peamiseks liikumisvahendiks siin linnas saanud jalgratas. Priit käib iga päev tööl ka rattaga. Siin on hommikuti päris palju näha ülikondades ja kiivriga rattureid. Naljakas, inimene kohaneb ikka kõigega. Kui me siia kolisime ja esimestel kordadel rattaga sõitmas käisime, siis ma ikka väga kartsin tänava peal/mitte ratta teel sõita. Samuti mõtlesin seda liiklust vaadates, et New Yorgis ma iial autorooli istuda ei taha. Nüüd aga on rattast saanud transpordivahend, mistõttu peamiselt tänavatel sõidangi.

Ka Nevjork on punnis vägevatest suveüritustest ja kuidagi ei tea, mida võtta või jätta. Näiteks nädal tagasi käisime Central Parkis New Yorgi Filharmoonia Orkestrit kuulamas (aitäh Mari-Liisile kutsumast). See oli tasuta üritus ja ma ilmselt ei liialda, kui ütlen et kilomeetri raadiuses kontserdipaigast oli kogu maa kaetud pikniku-tekkidega ja nendel aega veetvate inimestega. Kõik tinistasid vaikselt veini, mugisid suupisteid ja üritasid kõrvadega tabada filharmoonia orkestri helisid. Ma pean ausalt ütlema, et ma olen üldiselt rohkem Prospect Parki fänn, sest seal pole turiste, kuid tol õhtul leidsin ühise keele Central Parkiga ja mingi meeletu rahu tuli hinge sellel üritusel. Õhkkond oli kuidagi väga õdus.

Nädalavahetustel aga kipume ikka linnast välja. Alates maikuust oleme vist igal nädalavahetusel kasvõi päevakski linnast välja sõitnud ja kuhugi loodusesse oma varbad ja ninad pistnud. Eelmisel nädalavahetusel käisime maasikaid korjamas. Mitte Soomes ja mitte lisaraha teenimiseks, aga selleks et suu maasikamagusaks saada. Leidsime internetist ühe farmi , mis asub New Jerseys, ca pooleteise tunni kaugusel New Yorgist. Õudsalt mõnus oli värsket õhku hingata, põllult maasikaid korjata ja lehmi sööta. Ma ei saa midagi parata, aga lehmad mulle ikka väga meeldivad ja kõik muud neljajalgsed ka. Tobias oli ka vaimustuses. Ainult, kas keegi ütleks kuidas saada laps marju sööma? Tobi sööb ainult porgandeid, õunu ja kurki. Muud köögi- või puuvilja ta üldiselt ei tunnista. No mis laps see on?

Teate, ma mõtlesin et ma ei teagi, mida täna siia kribada. Aga ikka tuli pikk jutt. Diplomaadi provva peab ju ikka oskama rääkida mitte-millestki ja pikalt.
Lõppkokkuvõttes tahtsin öelda, et nüüdseks olen jällegi veidi väsinud ümbritsevast betoonist ja konditsioneeritud õhu hingamisest, Tahan vaikust, metsatalu ees istuda, puid vahtida, saunas käia, valgeid öid, jne, jne. Oma väiksesse Eestisse tahan.
Ja seepärast on järgnevad 2 kuud jällegi pigem tegu New York Time Out blogiga.
Sügisest siis jällegi uue hooga!