Nõnna siis. September on käes ja argirutiin tahab vägisi paika loksuda. Priidul algas töö (küll juba eelmisel nädalal), Tobiasel hakkas täiskohaga lasteaed. "Täiskohaga" on täitsa sobiv öelda, sest Tobi ise nimetabki seda tööl käimiseks. Ja minul avaneb nüüd võimalus tööd otsida ja üritada ometi oma kooliasjadega ühele poole saada. Tean, et seda viimast rääkisin ka eelmisel aastal, aga mis sa teed...
Tobiasel on täna teine lasteaiapäev. Kuigi ta on ammu rääkinud, et tahab sinna minna, ei ole ta hommikul sinna jäämise üle sugugi õnnelik. Vaene väike prussakas hoiab meist kõvasti kinni ja palub, et me koju ta viiksime. Lapsevanemad, kes on selles olukorras olnud, teavad ilmselt suht hästi kui vastik see tunne on. Samas olen ma siiski seda meelt, et lapse heaolu sõltub eelkõige vanemate rahulolust. Ma tahan koera rollist välja tulla ja tööd tegema hakata. Koera roll seetõttu, et eelmisel aastal tegelesin suures osas ustavalt Priidu koju ootamisega. Muidugi oli ootamise ajal palju teha, aga veidi kadedaks tegi, et mina ei saa üldse oodatava rollis olla. Töö tegemise puhul raha teenimine kui selline polegi nii oluline, vabatahtliku töö sobib ka hästi. Vajan eneseteostust. Hetkel lähen kaasa Marxi teooriatega, mille kohaselt töö teeb ahvist inimese. Omaette küsimus on muidugi, miks on parem olla inimene kui ahv või koer, aga võib olla ongi selleks vaja veidike aega olla tööinimese rollis, et mõista kui üllas võib ka koeraelu olla. Jessas - näete kuidas võib ära keerata!?
Sügisest veel nii palju, et kui eesti septembri puhul tuletab tavaliselt ka ilm meelde, et pista nüüd veidi paksemad vammused selga, mana ette tõsisem tööinimese nägu ja unusta vallatud varbavahe-plätad kappi, siis siin on ikka tunne, et kohe hakkab suvevaheaeg. Nädalavahetusel saime päikese poolt kõrvetada. Käisime Fire Islandil, hüplesime ookeanilainetes, tegime liivalosse ja olime kokku oma poolteist tundi rannas. Kokku kuue-tunnine edasi-tagasi reis (rongide ja laevaga) tasus ennast täiesti ära.
Lõpetuseks tunnistan, et täna võis mind nähes samuti mõnele nevjorklasele tunduda, et kõnnib filmis "Idioodid". Nimelt käisin turul rattaga ja ostsin kaks taime. Ühe rosmariini potitaime ja teise potilille Dorothyle kingituseks. Pistsin need taimed oma ratta lenkstangi küljes olevasse korvi. Naabrinaisele mõeldud lill oli päris suur - õnneks aga mitte nii suur, et poleks selle tagant välja näinud. Igatahes hakkasid enamus inimesi mind nähes naerma, sest näis, nagu ma oleksin oma rattakorvi lilled istutanud (üks naine isegi küsis, kas need on sinna istutatud?).
7 kommentaari:
Uelkam bäkk!
Me käisime ka suvel korra Fire Islandil http://reeedenewyork.blogspot.com/2007/07/fire-island.html , umbes selle saare keskosas. Hullud lained olid ja kaldal väga elujõulised parmud. Ja täna siis ma kuulsin, mis juhtus ühe meie meessõbraga sealsamas rannas mõni päev tagasi - talle oli vees püksi sattunud suure sajajalgse moodi elukas, kes hammustas teda väga õrnast kohast. Kuna see elukas on mürgine, siis hell koht oli kohe mitu päeva hell. Rannavalvepoiss oli talle öelnud, et vahel poevad need asjandused naiste kehaõõnsustesse, hammustavad seal ja siis on probleem suur. Ma ei tea, kas neid jubedusi Fire Islandi New Yorgi poolses otsas ka on, aga keskosas on nad päriselt olemas.
Esmaspäeval olime Coney Islandi rannas, kui üsna meie lähedal hakkas sebimine - kohale ilmus tuletõrjepaat, siis politseipaat ja lisaks ka veel madalal tiirutav politseikopter. Kodus lugesime ajalehest, et seal oli hai, keda rannavalvepoiss päästis inimeste käest!
http://www.nydailynews.com/news/2007/09/04/2007-09-04_coney_island_lifeguard_rescues_baby_shar.html
Eesti keeles ka http://www.elu24.ee/?r=16&id=2268
Aga kui istutaks päriselt lilled rattakorvi?
Veronika: Pirjoke, palju õnne!
oih, Siiri - ma vist enam väga ookeani siis ei kipu. Kuigi olen loomade sõber, siis ühte "lemmiklooma" enda kehaosadesse pesitsema küll ei ihka. :)
Aga mõne tuult armastava lille võiks küll rattakorvi istutada - kuigi pean ütlema, et rattakorv on õudsalt praktiline asi. Sina kui suur rattur tead seda kindlasti.
Veronika, suur-suur tänu õnnesoovide eest! :) Kniksu teen ka.
Jah, ma siin nõudsin oma rattale pakiraami ja korvi. Pakiraam maksis 40 dollarit, kusjuures ratas ise maksis kuskil 100 dollarit :) Aga mugav on küll, kui ta olemas on, ei pea selle kuumaga seljakotti selga panema.
Ma soovin ka Sulle õnne! Ma küll ei tea, mille puhul, aga misiganes see põhjus ka poleks - ole ikka õnnelik :)
Siiri, suur tänu õnne soovimast! Sulle soovin ka jätkuvat õnnelikuks olemist! :)
ilmselt soovitakse mulle seetõttu õnne, et sain aasta vanemaks. tegelikult saame me ju iga päev võrreldes eelmise aasta sama päevaga aasta vanemaks. Nii et õnne võib tõesti igapäev soovida.
Kuidas keegi, mõni istutab lilled rattakorvi ja mõni sõidab kasvuhoonega ringi
http://curbed.com/archives/2007/09/07/park_slope_now_has_mobile_greenhouses.php
Link kadus kuhugi ära, ehk nüüd tuleb paremini:
http://curbed.com/archives/2007/09/07/
park_slope_now_has_mobile_greenhouses.php
Postita kommentaar