7 kiiksu

Vahepeal, kui Eestis olime andis siinne naabrinaine, Askeldaja, mulle edasi ühe teatepulga, mis juba mõnda aega tagasi ajaveebinduses veerema pandi. Selle kohaselt peab siis iga blogija panema kirja 7 suvalist fakti ise-enda kohta. Kuna kiiksud teevad inimese teistest eristatavaks, siis panen siia kirja just kiiksud. Ahjah, ja olgu öeldud, et need pole tähtsusjärjekorras.


* 8 aastat ei ole ma liha söönud, sest ei suuda oma sõpru süüa. Olen loomakaitsja ja eks perekond ja sõbrad teavad, et karusnahksetest kasukatest või hõrgutavast lehmakeele praest ei maksa minuga rääkida. Muidugi perekond ja sõbrad on nii kui nii ise ka sarnased oma mõtteviisilt. Aga seda ütlen ka, et enamus mu sõpru ja ka mu meespere siiski sööb liha ja selle koha pealt ma ei jorise. Söömine on isiklik asi ja nii kaua kui keegi minu mitte-lihasöömisega ei jorise, ei torise ka mina kellegi teisega.

* vahel on mul tunne, et olen pidama jäänud puberteedi-ikka. Seda just seepärast, et armastan roppumoodi roppe nalju. Siinkohal selgituseks nii palju, et ma ei armasta labast ropendamist - näiteks anatoomilisi termineid, millega ropendatakse ja mõned järjekindlalt oma genitaalide poole pöörduvad, a la "tra mai või!". Aga ropu-tähendusega anekdoodid ja üldse naljad jäävad mul kõige paremini meelde. Ja teiseks on huvitav jälgida inimeste reaktsioone roppudele naljadele.

* Olen arvuti-sõltlane. Eks mu vanematel on ka selles oma süü. Nemad töötasid mõlemad Küberneetika Instituudis ja isa lõpetas kõige esimese TIPI (nüüdne TTÜ) IT-eriala lennuga. Juba 4-aastaselt käisin laupäeviti Küberis arvutimänge mängimas. Arvutid olid siis suure toa suurused ja mängude graafika muidugi suht algeline. 7ndas klassis (nii 14-aastaselt) sain päris isikliku arvuti. Juba ammuseks mind küll arvutimängud ei huvita, aga tunnen väikest kripeldust hinges, kui keegi pikalt mu arvutit kasutab. Kuidagi on arvuti selline isiklik asi mu jaoks. Väiksena rääkisin õele, et mu sisse ongi arvuti kodeeritud ja olen küberinimene. Ahjah, ja keskkooli aastaraamatus on mu iseloomustuseks kirjutatud "Meilimisega tegelev beib." Jeerum!

* Romantik olen ka. Romantika seostub minu jaoks looduse ja spontaansete mõtete teostamisega. Selles osas olen omamoodi romantik, et näiteks sõna "idüll" on mu jaoks negatiivse tähendusega. See on midagi jube igavat ja hirmutavat. Aga ma armastan paljalt rabajärves ujumas käia, vaikust kuulata, linnulaulu, mulla lõnha, Reinu talu ees istumist, matkamas käia ja sealjuures võileibu kohviga järada, jne.
Spontaansete mõtete teostamine on näiteks suvalise rongi peale istumine, ebatavalises kohas ja situatsioonis tantsimine või ka lihtsalt lolluste tegemine (a la pasteerimine või pükste maha tõmbamine).

* Mainisin tantsimist. No tegelt väga paljudele naistele meeldib tantsida. Mulle meeldib ka meeletult. Ja mitte ainult peol, vaid ka kodus või turbarabas või ükskõik kus. Tobiasega tantsime ka iga päev kodus. Praegu taasavastame Genialistide "Gentel-Dentelit".

* Drum'n'bass. Lisaks puberteedi-eale, olen kinni jäänud ka drum'n'bass muusikasse. Sellisesse vanasse, atmosfäärilisse trummi ja bassi. Kuulan üldse hästi erinevat muusikat - alates klassikast, lõpetades vanakooli pungiga. Aga sinna vahele mahub palju ja tähtis osa on trummil ja bassil.


* Sõprade sõnul vabandan ma liiga palju. Ja nii ütlevadki sõbrad tihti, et ma poleks Pirjo, kui ma juttu mõne vabandusega ei alustaks/lõpetaks. Ja eks ta vist kipub nii olema küll. Oma emalt olen pärinud suure muretsemise geeni ja isalt empaatia-võime, mistõttu ei taha kellelegi kunagi haiget teha. Seepärast vist igaks juhuks vabandan alati.

Hihhii - vabandust selle ego-möla eest! Egoist on see, kes ei räägi minust. Enam ei räägi minust.
Nii ja tegelikult tahaksin kõikidelt oma sõpradelt, kes veebipäevikut peavad ja kes pole veel sel teemal kirjutanud, kuulda nende seitset fakti.