Matkamine jm.

Pole ammu kirjutanud, sest eelmise nädala eesti sündmused võtsid ikka päris läbi. Karm, kurb ja ma-ei-teagi kohe mis. Olen suur patrioot, aga pean tunnistama, et kõige enam on mul kahju neist (suuremast osast) venelastest, kes mõistsid hukka oma kaasmaalaste teo, aga kuna nemad on ka vene rahvusest, siis pannakse nad kohe ühte patta märatsejatega. Pärast seda, kui lugesin Airi-Alina Allaste uurimuse "Uimastitarvitajate kultuurid" läbi, siis tean ka seda millises "teises eestis" tõenäoliselt sellised vene-noored (nagu näiteks need märatsejad) elavad. Mnjah, kuigi vandalism ja märatsemine pole kunagi põhjendatud.
Samas, mis tehtud see tehtud, viriseda oskab igaüks. Rohkem ma sel teemal vähemalt praegu ei kirjuta, sest lahtises haavas ei maksa sonkida.

Midagi vähem pronksilisemat. Kevad on saabunud ja loodus kutsub - mitte ainult puid märgistama, vaid matkama. Ja kahel viimasel nädalavahetusel on meil see ka õnnestunud. Üle-eelmisel pühapäeval käisime ca tunni aja kaugusel New Yorgist, Bear Mountainil. Aitäh Kristale ja Jimmyle, kes meid ühes võtsid. Nagu talvel ei kujuta ette, et kusagil teises maailma otsas võib olla kuum ilm, nii ei kujutanud ka ette, et nii lähedal New Yorgile on loodust, metsa. Aga täitsa kohe oli.
Eks pildid räägivad ise.
Seda tahtsin ka öelda, et olin alguses veidi skeptiline siinsete matkaradade suhtes. Kartsin, et kuna üldjuhul tahetakse kõik mugavused ka loodusparkidesse inimestele tuua, et ikka "inimväärne" oleks, et siis on kindlasti ka matkarada väike asfalt-kattega tee metspargis. Aga eelarvamused on mõttetud ja ebaausad ning tore oli tõdeda, et tegu on väga vahvate metsaradadega, millel tegelikult teed väga eristada ei saagi. Matkarajad olid märgistatud vaid puukoorele tehtud märgetega. No nagu Eestiski mõned matkarajad.
Niisiis mõned pildid Bear Mountinilt:







Sellel viimasel pildil otsib Tobias Haisulooma (Muumi tegelane) tema koopast. Tobiga saab kenasti matkata, aga selle kõige kõrval peab muudkui oma loomingulisust proovile panema.
Sel laupäeval käisime Delawares. Aitäh Martinile kaasa võtmast!
Ameerika on ikka tohutult rikas oma looduse poolest. Tobiasele jäi tõenäoliselt sellelt matkarajalt meelde ämblik, kes suvel on ämblik ja talvel käib päkapiku tööd tegemas. Ühesõnaga minnes nägime "ämblikupesa" ja et hiljem veidi kiiremini mööda rada tagasi tulla, oli ämblik oma pessa Tobile väikese üllatuse, Kasekese kommi, pannud. Ja kotkas, keda nägime ja ka üks sajajalgne aitasid kõvasti kaasa, et rada kiiremini kui 3 sammu minutis läbida.
Pildid.