Olles nüüd kooliplika, pean igaks loenguks hirmus palju raamatuid läbi töötama. Väga huvitav on ja õppimiseesmärgil hommikul kell 5 ärkamine, kohvi tegemine ja lürpimine tekitab jällegi õpilase tunde. No ja raamatukogust on ka pühakoda saanud. Ahjah, rääkides raamatukogust, siis eksole peab alati sinna sisenedes ja väljudes näitama oma kotisisu. Sellega seoses tekkis jälle üks uuringu mõte - inimene, kes seda tööd teeb, saaks väga laheda uurimustöö inimeste kottide sisust kirjutada. Näiteks mul on endiselt kotis kaks lutti ja üks mähe - kumbagi "aksessuaari" Tobi enam ei kasuta, aga neist on justkui maskotid mu kotis saanud ja vot ei raatsi ära ka visata. Lollakas, ma ütlen!
Aga nüüd siis jagan teiega veidi oma teadmisi. Eks mul jäävad õpitust alati ikka ropemad ja kummalisemad asjad meelde, nii et ega siit midagi tarka oodata pole. Olgu siis öeldud, et käin soouuringute teemalises (täpsemalt siis "Families, Work, and Gender Inequality") seminaris. Ja alustuseks töötame läbi kõiksugu soolise võrdõiguslikkuse teooriaid. Pean tunnistama, et veidi mind ikka häirib, et peamiselt on jutt vaid feminismist, meeste diskrimineerimisest on juttu väga vähe olnud - novot, on diskrimineerimine!
Aga miks siis selline pealkiri? Nimelt siis psühhoanalüütiline feminism, leiab Freudi teooriatest lähtuvalt, et vägagi palju siin meie maamunal toimuvast on tingitud "phallic-oriented" (ehk fallosele-orienteeritud) ideedest ja allasurutud tunnetest. Viimasega olen täitsa nõus - tunnetest ja eriti allasurutud tunnetest sünnib looming. Aga fallose järgi ma orienteeruda ei oska. :) Tulles veel selle teooria juurde, siis selle kohaselt meeste domineerimine naiste üle on tingitud meeste alateadvuslikust vajadusest naiste emotsionaalsuse järele ja nende samaaegsest naiste kui potentsiaalsete kastreerijate põlgamisest. Segane lause, aga naised pidavat olema ohuks meeste sõltumatusele ja mehelikule seksuaalsusele, kuna naised tuletavad meestele meelde nende sõltuvust oma emadest. Oi, neid huvitavaid teooriaid on palju!
Freud on Freud ja müts maha, et teadlased siiani tema teooriatest tõde otsivad.
Aga pean tunnistama, et sain ikka väga vihaseks radikaalsete feministide teooriate peale. Näiteks nende teooria kohaselt on kõik lääneühiskonna mehed võimelised oma naist peksma, kuna lääne ühiskondades domineerivad mehed. What the --ökkk? No selliste väidetega nad ise teevad naised nii nõrgukesteks, rääkimata sellest, et selline väide ei kõlba kuhugi. Muide, nende meelest on ka 9/11 terrorirünnak puhtalt meeste süü. Nende väide oli, et kui kõik mehed mõtleks ka emalikult (maternal thinking) ja tundeliselt, siis oleks maailm poole ilusam. Liblikad ja lilled - hippi-jajeee! Ütleme siis ausalt, et selliste teooriatega küll nõustuda ei tahaks.
Muidugi on maailmas veel palju naiste ahistamist (just füüsilist), aga lääne ühiskondades aina vähem ja tihti on just naised need, kellele meeldib ennast meeletult ohverdada ja "vaesekest" mängida. Siinkohal ma muidugi ei räägi perevägivallast, vägistamisest ja muust hirmsast. Hmm, tõenäoliselt Freudi teooriatest lähtudes võiks järeldada, et naisõigusluse teooriaid on palju rohkem meeste omadest, sest naised väljendavad oma tundeid rohkem; mehed aga kardavad tundeid väljendades saada kohitsetud ja seepärast nad parem ei hakka mingit tundelist juttu ajama.
Kohe lõpetan, aga üks küsimus suurele ringile. Olete tähele pannud, et eelkooliealised väikesed tüdrukuhakatised tahavad ikka endast palju väiksemate lastega mängida - nende eest hoolitseda nagu ema. Kas see on emainstinkt, mis varakult välja lööb või on see emade jäljendus? Samas, kui see on jäljendus, miks siis üldjuhul samas eas poisid seda ema-rolli ei jäljenda (on muidugi erandeid)? Selle küsimuse esitasin ka professorile ja ta tunnistas, et jääb vastuse võlgu.
Kui teada saan, siis räägin teile ka.
Mölapidamatus STOP!
3 kommentaari:
Ma arvan, et võib tegelikult mõlemad olla, miks ka mitte? Instinktid peaks ju sündides olemas olema kõik, aga midagi järgi tehes avastad nad endas, vms... Sest et näiteks võrdluseks - enesekaitse instinkt on olemas, aga pead ju ikkagi õppima, kuidas see praktikas käib. Ja poiss võib küll vaadata pealt ema askeldamisi ja järgi teha, aga kui tal seda instinkti pole siis ta ei jää seda tegema. Ja sageli pole ema ja isa instinktid nii väga erinevad ka. IMHO
Tiia, täitsa nõus! Oma lapsepõlve näitel - näiteks mu õde nägi ju pealt, kuidas ema minu, kui imiku, eest hoolitses, aga sellest hoolimata Sandrale nukud ei meeldinud. Autod olid palju ägedamad ta meelest. No aga mina, kes ma olen noorim pereliige ja ei näinud pealt, kuidas ema imiku eest hoolitses, mängisin ikka nukkudega ("ema hoolitseb lapse eest" mängu) ja unistasin beebi-nukust. Ühesõnaga see võib nii instinktiivne kui ka jäljenduslik olla. Ja teisalt võib instinkt ka hiljem välja lüüa.
Huh, segast juttu ajan... :)
Heheh - äkki sa röökisid nii korralikult, et Sandral läks igasugune lastekantseldamise tuju üle :P
Kui ma kuskil 4-8ne olin, siis elasime suures suures korteris, koosseisus vanaema, ema ja mina, tädi oma mehe ja kahe imikuga. Nii et siis kuna ta pidevalt sünnitas ja kantseldas neid, siis olin seal küll kogu aeg ninapidi juures ja asjatasin kaasa. Aga nohh, tädi oli selline suurema õe moodi tegelane, nii et ma arvan, et ükskõik mis ta teinud oleks, ma oleks ahvinud järgi.
Autodest oli mul enam vähem savi, aga äratuskellasid meeldis lahti teha, ära tükeldada ja tagasi kokku panna - mitte küll alati positiivsete tulemustega :)
Postita kommentaar