Ütle mis sa ütled, aga Murphy seadused on ikka kõige sagedamini esinevad seadused. Olen siin nüüd juba liiga palju oma koolis käimisest pasundanud ja muidugi ka sellest, et igaks loenguks pean meeletult raamatutest teadmisi enesesse ahmima. Ja olles parandamatu õpilane, teen ikka kõike viimasel hetkel. Nõnda siis igal kolmapäeval enne loengut istun nina raamatus, üritan rakendada kiirlugemist ja -keskendumist ja siis juhtub midagi sellist, mis paneb tõsiselt kaaluma, kas minna loengusse.
Igatahes kolm nädalat tagasi kolmapäeval, vahetult enne kooli minemist kukkus Tobias endal otsaesise katki. Lihtsalt kukkus kuidagi vastu kapi äärt ja otsa ees oli suur veritsev haav. Õnneks jäi verejooks üpris kiiresti kinni ja pärast paari Kasekese kommi mugimist rahunes Tobi ka maha. Priit oskab õnneks sellistes situatsioonides säilitada kaine mõistuse ja ratsionaalselt tegutseda. Mina aga hakkan mööda korterit jooksma, õhku ahmima ja oigama. Aga Priidu ärgitusel läksin ikka loengusse ja mees-Turgid (Priit, Priidu vend Martin ja Tobi) põrutasid traumapunkti. Traumapunkti jõudes oli Tobi juba oma haava unustanud. Ta oli mööda ooteruumi oma verise otsaesisega ringi jooksnud ja kui ühel hetkel läks tal pea vastu akvaariumit ja ta nägi oma peegelpilti, siis oli Tobias veendunud, et kala hammustas teda otsaesiselt. Siiani on Tobias nagu veidi uhke oma haava üle ja räägib, et kala hammustas.
Kaks nädalat tagasi, kolmapäev. Tobi oli hirmus jonnakas päeval ja kui lõunaunest ärkas, siis muudkui torises. Üritasin ta tuju paremaks saada vanni minekuga. Vanni ta läks ja 5 minuti pärast tuli päeval söödud toit suure hooga ülesse - kõhugripp, kuis siis muidu! Vaene mees oli täitsa läbi sellest suurest oksendamisest. Ja mina muidugi säilitasin paanika ja karjusin Martinile, et ta kohe Priidu koju helistaks. Olin kindel, et nüüd on midagi väga hullu. Priit oli nagu Spiderman või Hädaabi-männ 10 minutiga kodus ja rahustas Tobi ja mind. Ja ajas mu jälle kooli. Õnneks kestis see kõhuhaigus vaid 2 päeva, aga kahjuks ei jätnud ta kedagi kostitamata. Nii meie külalised, kui ka meie kõik saime oma kõhugripi laksu kätte. Täielik laatsaret!
Eile oli ka kolmapäev. Õnneks vahetult enne kooli minemist midagi ei juhtunud, aga Tobias ei maganud eelneval ööl sugugi hästi, mistõttu plaan kell 4:30 (AM) ärgata ja lugema hakata, nurjus. Ja terve eilse päeva oli Tobil väga halb tuju - kui ta tavaliselt mängib suht palju omaette, siis eile muidugi mitte. Tõenäoliselt on nii, et laps tunnetab kui oled närviline ja ta muutub ise ka selliseks. No ja siis ongi nagu lumepalliefekt.
Kelleks sa suurena saada tahad?
Seda ka veel, et eksole alati küsitakse lastelt, kelleks nad suurena saada tahavad? Näiteks meie suguvõsa "hitt" oli mu kallis onupoeg Priidu, kes teatas, et ta tahab venelaseks saada. Siiani tal see küll õnnestunud pole, aga pole hullu - tal on veelgi ägedam amet. Tobiase unistus ei pruugi ka õnnestuda. Ta nimelt tahab suureks päkapikuks saada. Ise-enesest oleks see muidugi tore, kui oleks päkapikumaal tutvusi - saaks midagi leti alt, või nii!? :)
3 kommentaari:
:D Paul tahab prügimeheks hakata ja kauples minu ka kaasa. Nii et niipea, kui ta load ära saab teha, hakkame selle karjääri peale suuremat rõhku panema. Me otsustasime, et teeme vahetustega - üks juhib ja teine vajutab tagant nuppe ja tõstab prügi sisse jne, sest et mõlemad on väga kunnid tegevused ju :P See eesmärk on tal märksa realistlikum eelmisest - ta tahtis tuletõrje autoks saada.
väga lahe! mul on piltlik ettekujutus ja täitsa kujutan ette, kuidas ca 16 aasta pärast ema-poeg prügiautoga ringi paarutavad. Sul on raudselt selline nokats kuklas (nagu 90ndatel esimeses mehhiko seebikas tegelane, Rosa) ja karjud kenadele noormeestele veidi "räpaseid" kommentaare. Ja Paul on roolis selline handsome noormees, kelle pärast naised oma prügikotikestega teele jooksevad. :)
Igatahes luban, et Tobi kui päkapikk, toob teile tubli töö eest palju kommi!
:D Päris kena tulevik meil, kas pole! Eriti, kui veel kommi ka saab päris isiklikult tuttavalt päkapikult :D
Postita kommentaar