Kui juba inimestest juttu tuli, siis tundub et on olemas mingi stereotüüp inimesi, keda leidub igas rassis. No näiteks olen siin näinud aasia versiooni Mari Lillest, oma eesti naabrinaisest proua Lauast, ladina-ameerika versiooni sugulasest Marjest, siis nägime ükspäev kohalikku Ivan Oravat, Marju Kuudist juba kord kirjutasin ja rohkem praegu ei meenugi. Need inimesed on muidugi vaid välise oleku järgi meenutanud neid eestlasi, seega ma ei tea, kas siinkohal on õige öelda, et tegu on stereotüüpidega. Aga eks väline olek - mitte siis ainult välimus, vaid ka miimika ja hoiak - nende põhjal saab ka veidi järeldusi teha. Kuigi mulle meeldib inimesi analüüsida ja pihta saada, millise inimesega on tegu, millised on tema kompleksid jne, siis tegelikult ei tohiks eelarvamuslik olla. Eelmisel reedel käisime Sandraga International Center of Photography's, kus on reede õhtuti kella 17-20ni sissepääs annetuse alusel (võid pileti eest maksta nii palju kui ise heaks arvad). Kui Sandra küsis pileti-onult, et kui suur see annetus võiks olla, teatas onu et annetus võiks olla suur, kuna mina näen rikas välja. Oh õudu! No see küll kompliment polnud. Mul on alati suht suva olnud, milliseid riideid kannan ja ka tol päeval olid mul jalas triibulised sukkpüksid, kummikud, velvet seelik ja jakk, aga kustotsast ma rikas välja nägin? Kas sellepärast, et olin huuleläiget mokkadele määrinud? No kui oleksin tahtnud olla ameerikalik ja "thanksgiving'lik", oleksin võinud öelda, et "mul on terve poeg, tore perekond, võimas abikaasa, Parika talu ja tõepoolest olen rikas", aga selle asemel lihtsalt jõllitasin seda onu ja küsisin veel mitu korda, kas kuulsin õieti. See on siis minu kompleks. Olin palju rõõmsam, kui Priidult küsiti ükskord Tobiase lastesõimes, kas teie abikaasa on boheem?
Hihhhiii, kui sisestate keeleveebi sünonüümisõnastikku sõna "boheem", saate sellise vastuse:
- MURETU
- kerge; hõlbu- hõlbuelu; kuldne kuldne noorusaeg; pilvitu ülek;
ei ole muret ega vaeva; boheemlaslik 'muretu, korrapäratu'; boheemlik; lilla 'lõbus, muretu, kergemeelne' elu on lilla; lilla-prilla elu on lilla-prilla
Pimbeli-pombeli! :)
4 kommentaari:
Tere-tere Veronikalt ja perelt! Üha sagedamini kiikan su Meerika juttusid! Ja muide, nüüd, kus Ville ka juba "suure poisi" moodi on, märkan, et tal ja Ukul on veidike sarnane silmalõige.
Tervitan, ja kannan ka kummikuid trotsides novembrinohusid.
Kusjuures nii ongi, et nt aafriklaste ja aasialaste jaoks oleme me kõik nagu ühe vitsaga löödud, sellised kahvatunäolised. Arutasime seda asja kunagi ammu-ammu hästi kosmopoliitses seltskonnas. Ja nüüd, kus endal on hulgaliselt tuttavaid üle maailma, ei saa ise ka enam aru, kuidas kunagi nad kõik nii sarnased tundusid. Täitsa eri nägu ju ikka!
PS Terviseid Priidule (kuulun samasse kampa, kus Erika E-Margit S-Anneli T jt sotsiaalteadlastest amicad, aga olin pikalt Edinburghis ära, nii et Sinuga ei olegi olnud veel au kohtuda)
No kui näiteks mõlemal poisil sama värvi müts peas ja küsija kõvasti kissitas, siis võis see täiesti loomulik küsimus olla. Tobi ja Paul - sellest saaks ma veel aru :)
Veronika, elagu kummikud! :) Tead, kui ma nüüd mõtlen Ville peale, siis tõepoolest on neil veidi sarnased silmad. Kuis teil muidu?
Pille, väga vahva! Kas me aga ükskord Erika juures ei kohtunud? Minul oli siis juba suuremat sorti vats (teataval põhjusel) ja pärast Erika hõrgutisi muidugi veel suurem. :) Igatahes ütlen Priidule tervitused edasi ja ta tervitab kindlasti vastu!
Tiia, Tobi ja Paul on tõepoolest ühtekad oma blondide kiharatega. :)
Postita kommentaar