Mmeerika

Laupäeval oli täitsa selline ameerika-moodi päev. Märksõnadeks siis shoppamine, shokolaad Reeces, kino, pop-corn... ja midagi oli nagu veel.
Kuna Tobi oli eelmisel nädalal haige ja ma eriti välja polnud nädala sees pääsenud, siis Priit andis laupäeval mulle linnaloa. Heh, see kostus nüüd selliselt, nagu Priit oleks karm mees, kes seda muidu ei lubaks. Nii see muidugi ei ole, lihtsalt tavaliselt kondame vabal ajal koos linna peal või mujal. Aga üksi linna pääl käia oli vahelduseks väga mõnus. Kuna reede õhtul nägin Larry King showd (see on selline talk-show), kus Bono rääkis uuest Live Aidi kampaaniast, siis mõtlesin teha samuti ühe sotsiaalse ja mis seal salata, ka trendika ostu. Nimelt GAPis müüakse praegu riide-esemeid, millel teatav punane-sümboolika ja mida ostes toetad AIDSi ennetust Aafrikas. Kuna ma üldiselt olen suure osa oma riietest ostnud second handidest ja mulle pole kunagi oluline olnud, mis firma riideid kannan, siis see arvatavasti on mu elu kalleim t-särk (28,50$). Aga täitsa ilus on - peale on kirjutatud "DESI(RED)" ja sellist särki on uhke kanda. Nii, nüüd ma sain tõestada teile, et minus siiski elab naine ja ma vaimustun ka riietest.

Nii palju siis shoppamisest. Aga kuna polegi nagu eriti NY linna peal ilma Tobita käinud, siis avastasin et rõõmustasin ikka traktorite, rongide ja kraanade üle. Selline refleks on sees, et nii kui näed traktorit või muud jörmi-masinat, siis tahaks kohe ilmekalt ja vaimustunult öelda "vaata traktor!". Ja siis avastasin veel linna pääl kõndides, et kui nägin inimest jalutamas oma kahe või enama koeraga, siis turgatas kohe pähe slõugan "Newyorker walking with a human". Naljakas, mida mälu ikka üles kaevab. Rohkem kui 10 aastat tagasi kuulasin suurtes kogustes üht Peeter Volkonski plaati, mille tagakaanel oli just selline pilt - tädi oma paljude koertega jalutamas NY tänaval. Ja pildil oli just selline allkiri "Newyorker walking with a human". Muide, väga hea plaat oli, aga kahjuks on see nüüd kadunud.

Kui juba mälust juttu tuli, siis on ka lapsemälu hästi kummaline. Tobias nimetab kahte oma särki lapaduu-särgiks. Ja see on tõenäoliselt seletatav sellega, et mõlemat särki on ta kandnud mingil lasteüritusel (üks oli sõime jõulupidu ja teine "Walk the world" üritusel läbiviidud laste meelelahutusprogramm), kus lauldi-tantsiti lapaduud. Nii juhtuski laupäeval, et kui olin Tobile shopingult ostnud särgi, siis ta teatas et see särk talle ei meeldi, sest tal on juba lapaduu-särk. Hurraa! Noormehel on juba oma arvamus asjadest. Teiseks on ta tabanud millistel kohtadel on "kohane" mind või Priitu osatada. Täna kui hüüdsin Priitu sööma kasutades sõnu "Vanamees, tule sööma!", mängis Tobi minu kaja ja hüüdis ka "Vanamees, tule sööma!". Nähes et me kõik naersime selle peale, tegi ta seda kohe mitu korda.

Ahjah, kirjutise alguses mainisin shokolaadi "Reeces". See on selline ameerika shokolaad, millest mul olid Arizona ajast maitsvad mälestused. Niisiis mõtlesin, et kuna on erakordne juhtum ja olin Tobiaseta linna pääl, siis luban endale midagi mõnusalt magusat ja rasvast. Ahne emana söön ma ikka lapse eest shokolaadi ära ja nimetan seda lapse hammaste säästmiseks. See vabandus kõlab ju täitsa hästi! Ahjah, see shokolaad - see koosneb maapähklivõist, mis on shokolaadiga üle valatud. Jube rõve! Oleks siis tegu veel mõruda shokolaadiga, aga selline magus piimashokolaad ja siis see veidi soolane maapähklivõi. Igatahes nüüd ei taha niipea seda shokolaadi.

Ja siis otsustasime kinno minna, multifilmi "Open season" vaatama. Me pole Tobiga enne kinos käinud ja mõtlesime siis ära proovida. Nagu kord ja kohus, ostsime paugumaisi (küll on lahe sõna!) ja läksime kinno. Alguses tundus, et Tobias oli täiesti lummatud ja silmi ekraanilt maha ei saanud, meiega ei kontakteerunud jne. Aga sellist olekut kestis ca 3 minutit. Suutsime ligikaudu pool multikat ära vaadata, kui Tobias tahtis koju. Nii palju siis sellest. Ütleme nii, et ega me kurvad polnud. Sellised ameerika multikad on ikka suht vägivaldsed ja peamine nali on ikka "jalaga-tagumikku" nali. Tõenäoliselt ei meeldinud Tobile see ka seepärast, et ta ei saa veel aru inglise keelest ja paraku on nendes hästi palju sõnademängu.

Nii, rohkem ei jorise. Ahjah, seda ikka tahtsin ka öelda, et elu ilma autota on väga nauditav!