Gruusia tants ja golden boy

Villemil on tekkinud uus huvi. Talle väga meeldib gruusia tants ja ta on hankinud endale suure lunimise tulemusena kaks gruusia lambanahkset mütsi, millega gruusia tantsu tantsida. Nagu ta ise ütleb, on nüüd vaid õiged saapad puudu. Ma väga loodan, et tal see kirg kestab ja saaksime ta sügisest trenni panna. Gruusia tants on väga äge ja ka füüsiliselt hea trenn. Kadestamisväärne on see, et rahvatants ei ole neil selline rahvapärimus, mida üritatakse säilitada ja põlvest põlve edasi anda (ka kohustuslikus korras), vaid see ongi jätkuvalt elav kultuuri osa ja sõltumata põlvkonnast oskavad kõik seda tantsida. Näiteks ka lääneliku muusika puhul olen vaadanud, et grusiinid kasutavad väga palju oma rahvatantsu samme. Nagu üks mu kohalik sõber siin ütles, käivad enamik grusiine juba kooliajal rahvatantsu trennis ja need, kes ei käi, neid loetakse pigem veidrikeks. Samuti pidavat gruusia pulmades avatants olema gruusia rahvatants. Jah ja rahvarõivad (eriti meeste omad) on samuti sellised, mis on ilmselt palju suuremal hulgal grusiinidel kapis, kui eestlastel. Mehed kannavad oma uhkeid rahvariideid sellistel pidulikel sündmustel nagu pulmad, matused, tähtpäevad jne.
See selleks. Tulles tagasi Villemi uue huvi juurde, siis vahepeal olid meil külas minu onutütar Triinu, tema teine pool Toomas ja nende kuueaastane poeg Oskar. Ühiselt andsid poisid meile ka gruusia tantsu etendusi. Aitäh Toomasele filmimast! Ja olgu ka kohe öeldud suured komplimendid Oskarile, kes vaid mõnepäevase siinolekuga tabas gruusia rütme ja põristas need väga osavalt trummi peal ette!

Eile ehk pühapäeval oli ülestõusmispüha, mis on grusiinide jaoks usulises mõttes kõige tähtsam püha ja pidu. Jõulud näiteks ei ole nii tähtsad võrreldes selle päevaga. Sellel päeval siis lõpeb pikalt kestnud paast (mida üldiselt võetakse siin väga tõsiselt) ja sel päeval peetakse suprat ning pidutsetakse.
Nagu ka eelmisel aastal, kutsus meid ka seekord Liina oma perekonna suurele peole. Liina on eestlanna, kes läks 35 aastat tagasi grusiinile mehele ja on sellest ajast saadik siin elanud. Tal on oma catering firma ja ta on ka ainuke, kelle rukkileiba (mis on tehtud eesti rukkijahust) võib siit kaubandusvõrgustikust osta. Aga ma rihin oma jutuga jällegi Villemi uue kire juurde. Nimelt hoolimata saabunud peaaegu 30-kraadisest ilmast, soovib Villem kogu aeg kanda oma uut lambanahkset mütsi (videolt on näha, et tegu on väga karvase ja sooja mütsiga). Eile kui läksime suprale, oli Villemil jällegi see müts peas. Ausalt öeldes ei tulnud üldse selle peale, et grusiinidele avaldab see nii suurt muljet ja on meie poolt justkui suur austus nende kultuuri vastu. Nagu olen ennegi kirjutanud, on supra lauas alati tamada, kes ütleb tooste (Eesti mõistes on need pigem kõned). Eile väljendas aga tamada igas oma toostis vaimustust selle üle, et kuldsete juuste (golden boy) ja siniste silmadega poiss kannab nende mütsi ja tahab tantsida gruusia tantsu. Sellest sai selle tamada toostide puhul suisa nagu eestlaste ja grusiinide suure sõpruse sümbol.
Ühesõnaga jääb loota, et Villemi kirg gruusia tantsu suhtes ei vaibu ja et peagi suudab ta ka oma tantsusammuga meie austust gruusia kultuuri vastu näidata ja inimesi üllatada.