Ei, ma'ep ole vahepeal sünnitama läinud. Põhjuseid, miks üldse enam kirjutada ei jõua, on mitmeid. Esiteks tuli välja, et mul on vaja veel 9 vabaaine punkti teha ja nüüd osalen ühel Helsingi Ülikooli online kursusel. Täitsa mugav ja huvitav on, sest enamus inimesi on eri maailma paigust pärit ja teemaks on Põhjamaad. Oh globaliseeruv maailm! Nu ja see pole ainuke tegemata koolitöö. Teiseks, eks ma tunnistan et kuulan ka päris palju oma keha ja kui ikka tuleb meeletu väsimus peale, siis magan ka. Vabanduseks mõtlen ikka, et kõhuelaniku peale peab ju ka mõtlema. No ja siis läks eile veel arvuti juhe katki või ma ei tea. Igatahes arvuti enam oma akut ei laadinud ja nii olime vahepeal 36tundi ilma arvutita (saime Priiduga jälle aru millised arvuti- ja internetisõltlased oleme). Muidugi nagu Murphy seadus - kui olin oma kodinad (riideid mis selga mahub, on jäänud väga vähe) jälle selga ajanud ja aeglasel sammul kuhugi seitsmendale avenüüle tammunud, pärast seal kolmveerand tunnikest ootamist, ütles kena teenindaja et tema meelest toimib kõik täiuslikult ja arvutil ega ka juhtmel miskit viga pole. Allelluuja! Vast ei jäänud muljet, nagu rase vaevleks tähelepanupuuduse all. Tegelt vahet pole. Tulin koju, kõik toimib ja see ongi kõige olulisem. Kusjuures, ausõna - eile proovisin väga mitut erinevat pistikut ja asi ei töötanud.
Vahepeal on muidugi palju juhtunud. Uus president ametisse vannutatud, vana ära saadetud, lennukeid Hudsoni jõkke maandunud, jne, jne. No mes ma oskan öelda. Eks sellest on kõik aru saanud, et mulle Obama väga sümpatiseerib ja teisipäevase päeva kohta halba sõna öelda ei oska ega taha. Tema kõne oli minu meelest väga hea ja tekitas minus isiklikult tunde, et see riik on küll igati heades kätes. Obama on kohati nagu sündinud presidendiks - kuidagi selline veatu inimene mu meelest. Aga samas mitte nagu ka robot-inimene, kes on täiuslikuks loodud ja iseloomutu. No eks näis, kas tema ajal ka mingeid luukeresid (ükskõik kas Monica või muu-nimelisi) kapist ilmuma hakkab.
Mnjah, Bush sai ikka Obama kõnes päris palju "tukast sugeda" ja samal ajal võis CNNi vahendusel vaadata, kuidas Valgest Majast perekond Bushi maiset vara kolimisautodesse tõsteti. Ja kui siis tseremoonia läbi oli, "pandi" George ja Laura helikopteri peale ja saadeti Texasesse ära. Isegi tähtsale Inauguration lõunasöögile neid ei palutud. Eks see vist käibki etiketi kohaselt nii, aga kuidagi kummaline tundus kuidas üks valitseja saadetaksegi lihtsalt niiviisi "pildilt" minema. Ja vaene Bush - tema viimase tähtsa kõne ajal juhtus Hudsoni-jõe ime, tänu millele sai kogu tähelepanu see õnnelik lennukiõnnetus ja Bush vaeseke jäi täitsa tähelepanuta.
Tobiase lasteaias üritati 20.jaanuar ka lastele meeldejäävaks teha. Tobias on suur Obama fänn (nagu ka kõik teised ta lasteaiakaaslased) ja aegajalt ta ikka karjatab "Rock Obama!" (Barack on liialt keeruline öelda). Kõik lapsed said siis tol päeval arvamust avaldada, et mida nemad teeksid juhul kui saaksid presidendiks. Osad arvasid, et peaks lastel lubama lõputult kommi süüa ja telekat vaadata, mõned olid jälle vastupidisel meelel - "kui mina oleks president, elaksin väga tervislikult". Tobiase kommentaar oli väga diplomaatiline, aga samas võib kindlasti jälle tema superkangelasi selles süüdistada. Tobias ütles, et kui tema oleks president, aitaks ta kõiki hädasolevaid inimesi.
Natuke ka veel eilsest muusikalist. Me Priiduga pole erilised muusikali armsatajad ja pole kordagi siin Broadwayl muusikali vaatamas käinud. Mõtlesime, et ikka korra peab oma eelarvamused Times Square'ile jätma ja ühte muusikali siiski külastama. Tobias on meile juba pikalt peale käinud, et tema tahab Lion Kingi näha ja seda me siis vaatama läksime. Seda Lõvikuninga muusikali on siin mängitud juba üle 10 aasta ja tundub, et kogu aeg täissaalile. Igatahes on sinna pileteid suht raske saada ja allahinnatud (viimase hetke) piletitest ei maksa selle etenduse puhul unistada. Pean tunnistama, et kui välja arvata see veidi ebameeldiv fakt, et meie taga otsustas üks paadunud Lion Kingi fänn terve muusikalise osa kaasa laulda ja saalis oli kurjamoodi palav, siis oli etendus ülimalt hea. Tõesti - need dekoratsioonid, koreograafia ja ka muusika - tõesti vaatamisväärt! Samas muidugi ei tähenda see, et me nüüd kohe järgmisele muusikalile piletid hangiks, sellest täitsa piisas.
5 kommentaari:
See on hea vabandus, et kuna Sul mõned AP-d puudu, siis pole veel sünnitama läinud :) Sul ikka eriti hea läbisaamine oma "kõhuelanikuga". Kuna ma Sinust n-ö maas ja samas tähtaeg juba 5 nädala pärast, siis käin ja piilun siin endiselt Su uudiseid :)
Ja Broadways käisin ma suvel. Mitte küll Lõvikuningat vaatamas, aga tore oli ikkagi.. (Ma vaatasin Patsyt). Ei ole ise ka suur muusikalide fänn, aga õhkkond oli lahe.
Pille, sa oled ilmselt nüüd juba raseduspuhkusele jäänud ja saad mõnusalt võtta?
Mina ikka pea iga päev otsin sinu blogist retsepti-soovitusi ja abi. Väga suur abimees on su blogi ikka!
Kui tohin küsida, siis on sul lapse sugu ka teada või jäägu see üllatuseks?
Teada, aga välismaalastele jääb esialgu üllatuseks (kui me ühised sõbranjed pole juba välja lobisenud Sulle).
Olin terve jaanuari tavapuhkusel, nüüd täna-homme tööl ja pühapäevast jään dekreeti, Mõnuga :)
Minu meelest on sul täitsa sobiv põhjendus sünnitamise ajale. Ma läksin ka haiglasse enam-vähem otse loengult, no jõudsin siiski kodus mõne tunni puhata, enne kui laps juba tungivalt seda maailma näha soovis.
Obama inauguratsiooni jälgisin CNNist ja mul oli isegi korraks kurb, kui Bushide kolimispakke näidati - et siis tõesti selline hüvastijätt pärast 8 aastat... O tempora o mores.
Ole tubli ja tervita Tobiast ja Priitu!
Airi
oi, tere Airi! Kuidas väike Lee elab ja kuis sa ise?
hih, see peaaegu otse loengult sünnitama minek kõlab päris naljakalt. Ma arvan, et saab väga tark laps olema!
Aitäh tervituste eest! Priit, Tobias tervitavad teid kõiki vastu!
Postita kommentaar