Teadupärast ei tohi meie majade kompleksi ükski koer oma jalga tõsta - ei pissimiseks, ega jalutamiseks, ega külla tulemiseks. Aga me oleme saanud siin sõpradeks ühe koera ja tema soomlastest peremeestega. Nagu teada, pole eestlased niivõrd korralikud inimesed ning vahel pigistavad seaduse ees silmad kinni - ja nii me ka smuugeldamise Spooky endale külla.
Ma usun, et tegelikult keegi sellest kahju ei saanud, sest oma pisikeste käppadega puudutas ta maad vaid meie kodus ja häält ta ka ei teinud.
Spookyst veel nii palju, et ta on adopteeritud Lõuna-Aafrikast kui ta pererahvas seal lähetuses oli. Vahepeal elas veidike ka Soomes ja nüüd siis elab ta New Yorgis mõnda aega. New York Spookyle üldse ei meeldi. Natuke on tema lugu ka kurb, sest Spooky eluarmastus, Sparky, jäi Lõuna-Aafrikasse. Ja teised koerad talle üldiselt ei meeldi - ta kardab neid. No igatahes ma loodan, et Spooky leiab endale ka siit või Soomest neljajalgsed sõbra(d).
2 kommentaari:
Ma oleks paar päeva tagasi peaaegu eskalaatoril ninuli lennanud, sest valvur vajutas energiliselt stop-nuppu. Selgus, et eskalaatorile oli astunud tädi väikese koerakesega, kes sealt kohe maha kamandati.
see on kummaline jah, miks siin nii paljudes majades ei tohi koertega elada. Kassid on ju lubatud.
Aga jah, nagu ma aru olen saanud, siis ongi eriti raske leida korterit kui oled diplomaat, kellel on ka koer.
Postita kommentaar