Vägevad vägilased

Kolmapäeva õhtul käisime Vägilaste kontserdil Eesti Majas. Väga vahva kontsert oli!

Natuke jorisen ka. Nimelt rahvast oli kahetsusväärselt vähe ja siis on alati väga kurb, et nii vähestega sellist positiivset kontserdielamust jagada saab.
Ja teine virin tuleb veel. Teate, kui elada Eestist mõnda aega kaugel, siis kinnistub veelgi enam su identiteet läbi rahvuse. Teiste siinsete eestlastega on ju kohe üks ühine nimetaja, milleks on eestlus. No ja nii on Eesti Majja minnes mul alati selline soe tunne olnud, et me kõik oleme üks suur pere ja hoiame kokku (vähemalt seal majas). Aga seekord "pritsis" üks (välis)eesti tädi jääkülma veega selle illusiooni minust ja tuletas meelde, et aegajalt on eestlase suurimaks maiuspalaks teine eestlane. Asi oli siis selles, et läksime kontserdile koos Tobiga ja nagu ta on ka enne Eesti Maja üritustel teinud, lõi Tobi esimesest loost alates tantsu. Kes ei tea, siis Vägilased esitavad väga lahedat eesti pärimusmuusikat ja kohati ka sellist rockilikumat ja jazzilikumat repertuaari. Tunnistan, et ka meie Priiduga ei suutnud kontserti väga istudes kuulata, sest no jalg hakkab tatsuma. Ja nagu ma aru sain, siis ka Vägilased on pigem harjunud tantsiva publikuga. Taga reas (mille taga oli parajalt ruumi, et väikest viisi jalga keerutada) istus aga üks soliidses keskeas proua, kes oli jõle vihane. Kõigepealt ütles ta mulle, et "parem oleks, kui te "ta" teise ruumi viiksite" ja kui ma siis kuidagi ei reageerinud, ütles ta Priidule (kelle loll naine ei saanud eelnevalt käsklusest aru;)) - "ma arvan, et teie lapse tantsimine solvab nii esinejaid kui ka mind". Priit ütles seepeale, et ta ei arva nii... ja lõime tantsu edasi. No ma olen alati üritanud olla väga teiste inimestega arvestav ja veidike hakkas kripeldama, et äkki me oleme tõesti suurest lapse armastusest sõgedad vanemad, kes ei suuda mõista, miks peaks lapse tantsimine häirima kedagi. Aga kui bänd esitas näiteks pala, mis oli alguse saanud Vormsi lastemängust, siis oleks ju suisa solvav, kui lapsed sellise looga kaasa ei läheks. Igatahes pärast kontserti küsisin nii esinejatelt, kui ka inimestelt, keda publikust tundsin, et kas neid häiris laste tants saali tagumises osas ja kõigilt sain kuulda õnneks rahustavaid sõnu. Selline lugu siis. Kontserdi ajal mõtlesin kogu aeg, et see väliseesti tädi peaks Folgile Vägilasi kuulama minema ja siis ehk mõistaks ta, et tegu on rahvamuusikaga, mis on mõeldud igale vanuseklassile ja tantsimine pole patt. Pealegi, kuidas muidu sellised pätakad üldse sellise muusikani jõudma peaks?
Virin STOP!

Neljapäeval toimus Vägilaste kontsert ÜROs. Meie Tobiga seal ei käinud, aga Priidult kuulsin, et ka see kontsert läks väga hästi ja kõik, kes kuulama olid tulnud, olid suures vaimustuses. Tore oli ka see, et sealne publik ei koosnenud vaid eestlastest. Mu meelest oleks nii vahva, kui sellised kontserdid (nagu kasvõi eesti majas oli) oleksid tulevikus laiemale üldsusele reklaamitud. No meil on ju nii palju, mille üle uhkust tunda!

Aga sellega polnud meie Vägilaste kogemus otsas. Kõige magusam ja toredam kogemus on veel kirjeldamata. Nimelt tuli Priidul hiilgav idee Vägilased peale ÜRO kontserti meite juurde kutsuda. Mõeldud, tehtud. Kella kümne kandis oli pidu püsti. Lõõtspilli olid nad ka kaasa võtnud ja peagi kõlas elutoas eriti vahva kontsert. Ise saime ka laulda - mis nii viga! Ma muidugi ei tea, mis meie naabrinaised asjast arvasid, aga vahel nad ju võivad end eesti muusikaga kurssi viia. Vägilaste seltskonna kohta tahaks veel seda öelda, et nii tore oli näha selliseid eelarvamusteta, südamlikke ja siiraid inimesi.
Igatahes Viljandi folgil, laupäeval kell 6, tean kindlalt kolme inimest, kes Vägilaste muusika järgi tantsu vihuvad. ;)