Uitmötted

Järgnevad mõningad uitmõtted, mis viimasel ajal peas mütanud.

Uit1. Neljapäeval käisime Moma's (Modern Art Museum). Pikalt oma muljetest kirjutama ei hakka, aga tahtsin vaid öelda, et soomlased on tegijad. Mitte et ma selles kahelnud enne kuidagi oleks, aga labaselt väljendudes peaks tõdema, et neil on mitu Nokiat. Väga palju oli selles muuseumis Alvar Aalto disainitud tooteid, sealhulgas tuntud Aalto disainitud Iittala vaasid. Ma arvan et vähemalt üks selline vaas leidub enamus soomlaste kodus. Aga Aalto polnud seal sugugi ainuke soomlane, kelle loomingut eksponeeritud oldi. Samuti kui käisime paar kuud tagasi Sandraga International Center of Photographys, oli seal soome fotograafi, Harri Kallio, töid päris palju. Ühesõnaga, andestust kui ma nüüd tõden ammu teada tõde, aga näib et kunsti vallas on soomlased midagi sellist, mis paneb respektiga pead noogutama.

Uit2. Raamatupoest, Barnes and Nobel, olen vist ka enne kirjutanud. Kui neil neljal korrusel ringi uidata ja lugeda oma mõtetes "üki-kaki-kommi-nommi-vanamees-hüppas, jne" et siis lõpuks otsustada millise teema raamatute juures seisma jääda, siis saad aru, et pea kõigil teemadel on raamatuid kirjutatud. Tegelt on see vist loogiline, arvestades et mõni kõmuajakiri teeb isegi sellest uudise, et Carrie Bradshaw'd kehastanud näitleja kandis üks päev erinevaid kõrvarõngaid - ühes kõrvas oli ühtmoodi ja teises teistmoodi - kui see on suur uudis, siis pole ka imestada, kui on kirjutatud põhjalikke raamatuid näiteks varbaseenest. Ahjah, jutu iva ka. Nägin sellist eraldi riiulit, kus olid pulma-etiketi raamatud. Ja see tundus küll väga kummaline. Kui kaks inimest tahavad, et see päev oleks neile eriline ja alati meeldejääv, siis miks peaks pulmad toimuma etiketile vastavalt ja nii, nagu igal teisel inimesel? Kas see on ka omaette usk - et kui teed pulmad etiketiraamatule vastavalt, siis on püsiv ja armastusest tulvil abielu? Saan aru, kui tahad oma pulmas jälgida vanarahvakombeid, aga etikett pulmadeks? Sõnas etikett peitub sõna "kett", mis minu meelest iseloomustab väga hästi etiketi olemust. Mis seal ikka, erinevad kultuurid, erinevad inimesed, erinevad tavad.

Uit3. Eelmisel pühapäeval käisime Marju, Martini, Priidu ja Tobiasega Harlemis ühes baptisti kirikus gospelit kuulamas. Võimas! Nagu filmis ja veelgi vägevam! Ma tundsin isegi veidi piinlikkust, et kunagi Ellerheinaga ka mõningaid spirituaale laulsime - meil ikka pole sees sellist valu ja armastust, mis niimoodi läbi laulu välja tahab tulla. Või no meil on, aga see on teistsugune ja tuleb tõenäoliselt paremini välja Tormise loomingut esitades. Mnjah, mis siis et need noored laulsid võib olla kohati veidi noodist mööda ja kohati nad lihtsalt karjusid, aga see oli siiras! Ja siis need tumedanahalised tädikesed oma kübarates ning tseremooniameistrid valgetes kitlites. Loomulikult seisid mitmed inimesed püsti, tantsisid ja karjusid "allelluja!". Tõepoolest!

Uit3,5. Nädal tagasi, laupäeva õhtul käisime East Village's sellises kohas nagu Poets Cafe. Ma pean ikka jälle tõdema, et East Village on me lemmik kant siin NYs. Huvitavaid kohti, kus seal minna tahaks, on hirmus palju. Aga seal Poets Cafes oli kaks Puerto Rico päritolu bändi. Ma ei hakka jälle pikka kiidulaulu siia kirjutama, sest siis arvate et olen täitsa ameerikaks muutunud... aga jällegi tundsin, et annan alla... Parem ei üritagi selle muusika järgi tantsida, sest nähes sealset publikut (enamus olid ladina-ameerika juurtega) tantsimas, sain aru, et meil on põhjamaiselt külmad kehad, mis saavad niiviisi jämmida (s.o. eriti "moosine" sõna) vaid suure harjutamise või alkoholi tagajärgedel. Ja Marju, kes on üks Jazzkaare korraldajatest, ütles iga natukese aja tagant "see on nii ebaaus!".

Tänaseks aitab.