Armastus ja Iigor

Reedel saabusid õeke Sandra ja Uku. Taustinfoks olgu öeldud, et Uku on Sandra kahe ja poole aastane vahva poeg.
Kuna Tobias ja Uku on peaaegu koos kasvanud, siis olid nad juba Eestis suurimad semud. Meie ärasaatmisel lennujaamas, tatsasid nad kahekesi käsikäes mööda lennujaama eskalaatoreid ja said aru, et midagi siin elus on nüüd muutumas. Aga reedene jällenägemise rõõm oli põhjatult suur ja ütlemata siiras.
Kui aus olla, siis ma ikka suht kartsin seda nende taaskohtumist. Kuna Tobi pole pidanud peaaegu 3 kuud oma mänguasju jagama kellegagi ja eelistab olla tähelepanu keskpunktis, siis kartsin, et mürgel saab olema võimas. Ja peale ühtede naabrite, kes juba alla andsid ja ära kolisid, otsustab nii kogu korrus teha.
Aga vähemalt siiani on meie korteri õhustik täidetud siiraima vennaliku armastusega (naabrite kohta ei oska öelda, ähvardatud veel pole!). See tähendab muidugi ka aeg-ajalt asjade pärast jagelemist, kuid õnneks nende jõnglaste huvid on erinevad, mistõttu siiski peamiselt on kuulda naeru- ja rõõmukilkeid. Kuigi Uku oleks võinud reede õhtul olla põhjalikult väsinud (oli ta ju peaaegu 24 tundi ärkvel olnud) mürasid nad Tobiga kuni kella 11ni õhtul. Teate kui tore on vaadata, kuidas kaks alla-meetri meest naeravad koos ka pärast kahekümnendat korda samasse kohta peitmist ja "bääää" tegemist. Ja ise ei pea üldse süümekaid tundma, et ma ei suuda pärast 10ndat korda bäääää!-tamist meisterlikku ehmumist teeselda ja sellega lapsele hääd meelt teha.

See on ikka väga naljakas, kuidas juba kahe-aastastel on mingid huvid vastavalt isikupärale kujunenud. Tobi rongi-armastusest olen ju mitmeid kordi kirjutanud, Ukule aga meeldivad autod. Osavalt sõidab ta ühe käega roolides Tobi mänguautoga ja pargib mängleva kergusega auto ka küljeboksi, loomulikult teeb ta selle kõige juures huultega mehist põrinat. Veidi loomigulisem väljund on mõlemil ka. Uku armastab joonistada, Tobiast köidab aga laulmine ja tantsimine. No siinkohal võib muidugi veidi oma vanemaid süüdistada - Sandra on kunstnik ja mina Korteriühistu Trummi 4 primadonna dushi-all-laulmises. Ja Tobi tantsimises võib nii Priitu kui ka mind süüdistada.


Üks uudis veel. Meil on nüüd uus pereliige - Iigor (kahe i-ga!). Jah, me hoidsime seda siiani saladuses, vaid Sandra teadis! Kuigi ta näeb veidi turske välja, kaalub ta vähe ja on vaikne. Ta on tubli poiss - öösiti üldiselt magab hästi, välja arvatud kui Priitu pasteerida. Rinnapiima ei saa, sest ta on fotoaparaat.

Tõestamaks, et selle blogi loba pole väljamõeldis, laskem Iigoril laliseda! Ja ärge võrrelge teda veel teistega, ta on alles noor ja igaüks areneb omas tempos.

Vaade Eeast Riverile meie elutoast

Sandra, Uku ja Tobias Roosevelt Islandi ühel mänguväljakul

Tobias liugu laskmas

Uku arvab asjast nii!

Lihtsalt nevjork