Kus su pinginaaber laupäeval oli?

Laupäeval tuli meelde, et Brighton Beachi söögikohas olles arutasime järgmist. Nimelt enamus eestlasi mäletab kus ta oli kui kuulis Estonia hukust ja teiseks kui kuulis (5 aastat tagasi), et Arnold Rüütel valiti presidendiks. Neid päevi on muidugi rohkem ja eri põlvkondadel on selliste päevade nimekiri erinev, aga tõenäoliselt lisandus sinna listi ka laupäevane presidendi valimine. Hmm... need minu poolt mainitud päevad on ju kõik septembris.
Kui ma teeks praegu raadiosaadet imiteerides mahedat ja rahustavat häält (no teate küll, miks ma seda jäljendama peaks), siis paneksin peale loo nimega "Septembrikuu päevad", esitajaks Uno Loop.

Ahjah, üks huvitav tähelepanek mida kuulsin Kristalt. Nimelt oli ta kohanud üht Columbia ülikooli doktoranti, kes oli mõnda aega Eestis elanud ja õppinud. Neiu ise oli ameeriklane ja ma päris kindlalt ei mäleta, mis tema eriala oli... no see selleks. Neiu igatahes tuvastas õpingute käigus, kuivõrd olulist rolli mängivad eestlaste elus pinginaabrid ja üldse klassiõed ja -vennad. Kui näiteks vahemere rahvastel on oluliseks lüliks perekond ja suguvõsa, siis eestlastel mängivad suurt rolli ka pinginaabrid ja klassikaaslased. Pärast seda kui Krista sellest huvitavast tähelepanekust rääkis, avastasin, et alatihti mainin ma jutu sees, et see inimene on kas mu klassivend või -õde ja/või siis tunnen kedagi mõne klassikaaslase kaudu.
Nii, tervitan oma pinginaabreid Sirjet, Kristinat ja Mariat.
Ja kallist kaasat Priitu, kes on sõber Andrese pinginaaber. :)

Seep!