Pealkiri sai nüüd küll täitsa suvaline. Andestagem mu absurdimeelsust.
Üks kuningas on jälle surnd. Loomulikult räägin ma Michael Jacksonist. Kui reedel lasteaeda läksin Tobiast viima, hakkasid nad just Jacksoni muusika saatel hommikust sööma. Kõik õpetajad tantsisid ja ütlesid, et neil on väikene Michael Jacksoni tribuut. Ja terve nädalavahetuse sai kuulda linna peal inimesi rääkimas, kuidas nad neljapäeva õhtul nutsid ja popikuninga muusikat kuulasid. Mõistetavalt jahub ka kogu meedia temast ja nüüd on see "jahu" puhas ülistus. Irooniline maailm ikka. Muidu sarjati ikka ka vaest meest, sest see müüs... aga nüüd müüb ülistuslugu. Teiseks paneb mind mõtlema see, et teoreetiliselt oleks võinud Michael väga õnnelik inimene olla, sest mõelge kui palju teda ja tema loomingut armastati Maailmas. Samas aga oli ta ju nii vaimult kui füüsise poolest täitsa katki inimene. Siin vist pole vaja psühholoogi haridust järeldamaks kui olulist rolli mängib lapsepõlv inimese elus. Lapsstaar pole lihtne olla. Rahu tema põrmule!
Mul pole küll ühtegi Jacksoni albumit kodus, aga tema laul "Black or White" oli mu elu ühe esimese kasseti peal. Ja seda kassetti käiasin ma noorena ikka palju.
Mis siis veel aktuaalset... Seagrippi pidavat siin nüüd juba nii palju olema, et arstid ei pidavat enam statistikatki tegema. Ja üks teooria on, et praegusel kujul seagripp on leebe võrreldes sellega milliseks ta aasta pärast kujuneda võib. Priit teadis suisa rääkida, et Inglismaal korraldatakse seagripi pidusid, kus kõik viirusekandjad palutakse peole, et nad ka terveid inimesi nakataks. Loogika on siis selles, et kui oled praegu ära põdenud, siis hiljem ei jää enam. Ei tea kas peo uksel on siis silt, et "Seagripiga inimesed saavad peole tasuta"? Eks britid on üldse väga loomingulised pidude osas. Ma ikka tahaks ükskord osaleda sellel "Silent discol", mis näeb välja nii, et kõigile peole tulijatele antakse kõrvaklapid ja peomuusika tuleb vaid kõrvaklappide kaudu. Päris äge võiks olla näha suurt massi inimesi vaikuses, ühes rütmis karglemas ja kaasa elamas. Ahjah, rääkides pidudest, siis väidetavalt sakslastel oli pärast 11.septembrit 2001 populaarseks peoteemaks "Ich bin laden".
Mulle ei meeldi ennast kiita, aga kui te nii väga peale käite siis ma ju võin. Nimelt oli mul salamisi selleks aastaks kolm eesmärki, mille tahtsin saavutada. No esiteks, kõhu eest ära kaotamine ja Villemi saabumine meie ellu. CHECK! Teiseks, magistrantuuri lõpetamine Helsingi Ülikoolis. CHECK! Kolmandaks, sügiseks enesele rakenduse leidmine Eestis. CHECK!
Jah, tunnistan et olen To-do listide või "vaja-teha nimekirjade" inimene ja noid "checke" või linnukesi meeldib mulle väga tõmmata.
Ühesõnaga, ei julge kõva häälega küll öelda, aga miil om hää ja rõõmuvärin käib üle pää...
...Hiir hüppas ja kass kargas ja Virge Naeris ja Siim Kallas ja Ülo Nugis...
6 kommentaari:
Hei,
palju õnne check-check-check puhul! Mul on peaaegu samad-sarnased checkid selleks aastaks:):)
Muide, Eestis on ka juba Silent Discot tehtud ja see oli väga lahe. Nii et tulge ruttu tagasi, ehk varsti tuleb jälle.
Helen
Oo, mis tubli inimene :) Päris kahju, et teie pere siit ära minema peab. Kas Sul endal ka natuke ikka kahju on? :)
aitäh!
Helen, Sulle ka palju õnne!
seda on tore kuulda et Eestis ka silent discut tehtud. ma tahan kindlasti järele proovida.
Siiri, eks meil ikka on kahju ja ma arvan, et hakkame seda aega suure heldimusega mäletama. õnneks on sinu blogi, mis värvikalt siintoimuvat edasi ikka annab!
hehee, muidugi selle vahega, et ma pean need kõik alles saavutama (see väike detail jäi mainimata) :P
Helen
Kuulsin eile Vikerraadiost Neeme Raua sinuga tehtud intervjuud :-)p.s.Ja annan omaltpoolt teada, et sain 16ndal juunil samuti oma kõhust lahti. Kõhust vupsasid välja 2 tüdrukut.
Margit
Oi Margit, Palju-Palju-Palju Õnne! See on ju küll vägev värk - kaksikud ja puha! Kuidas siis on? Kas on väga raske, kui korraga kaks sünnib?
(oli jah intervjuu. ma ise pole julenud kuulata, sest mul on nii jube pardihääl. :))
Postita kommentaar