Meil on siin all üks kummaline uksehoidja. Rääkimata sellest, et talle Priit üldse ei meeldi, mõtleb ta kummalisi reegleid välja. Kui meie naabritüdruk Keity (Priidu kolleegi tütar vastasmajast) meie juurde aegajalt tuleb, siis uksehoidja nõuab Keityle välisukse juurde vastu minemist. Keiti on 12-aastane. Igakord põhjendab Sunny (see on selle uksehoidja nimi) oma nõuet erinevalt. Ükskord ütles ta Keityle, et siin majas vägistati temavanust tüdrukut liftis. No ma ei tea - miskipärast ma arvan, et selline asi sai meie turvareeglitest lõhkiminevas kommjuunis toimuda 80ndatel (kui mitte varem), kui East Village'i kant üpris kriminogeenne oli ja kubises pahupidi silmadega narkaritest. Järgmine kord ütles ta Keityle, et hiljuti oli temavanune tüdruk läinud üksi liftiga ülesse ja hiljem leiti see tüdruk prügisahtides sobramas. Väga huvitav - meil on tõepoolest igal korrusel väike ruum, kus on prügisaht - mida seal sobrada annab ja üleüldsegi kust võtab see mees õiguse Keityt milleski sellises kahtlustada/solvata? Ameeriklaste jaoks oleks siinkohal kohtu-case solvamise eest. Nii ja reedel, kui Keity meile tuli, ütles uksehoidja Priidule, et noored alates 18ndast eluaastast tohivad üksi liftiga üles tulla. Einoh?! Et siis 16selt võib Ameerikas autojuhilube omada ja üksi sõita, aga lapsevanem peab autoukse juures vastas olema ja su koju saatma? Mis pada ta ajab?
Kui ma läksin esimesse klassi, siis ema näitas mul kodutee kätte ja pärast nädalat hakkasin üksi trolliga ja läbi tipi-metsa koolis käima. Ja väga paljud lapsed läksid ja tõenäoliselt lähevad endiselt Eestis lasteaeda ise. Rääkimata sellest, et enamus meist käis lasteaia-ealisena ise kõrval poes piima ostmas. No see uksehoidja ilmselgelt liialdas oma 18-se limiidiga, aga ameeriklaste reeglid on kohati ikka täiesti arusaamatud. Neid näiteid on hirmus palju. Aga ma praegu ei hakka pikemalt sel teemal kirjutama. Vahel lihtsalt ajavad nad oma reeglitega mind väga marru.
Kliimamuutustest tahtsin ka kirjutada. Viimasel ajal olen kuulnud väga paljusid inimesi tõdemas, et poleks uskunudki, et kliimamuutused nii kiiresti/juba meie elu ajal tunda annavad. Ikka on vist kõigil tunne, et ega see mind ei puuduta ja ega ma üksi ikka maailma paremaks teha ei saa. Ma ikka loodan vaikselt mingile imele, mis paneks inimesi rohkem sel teemal mõtlema ja arvestama. Aegajalt kirjutatakse ju eesti ajakirjanduses, et see ökoteema on hirmus trendikaks läinud ja sellest on juba kõrini. Mu meelest on see aga väga hea, et see teema moes on. Nüüd on küsimus, kuidas seda teemat moes hoida? Ökoteema võiks olla nagu Beatlesid.
Nagu ikka, läksin nüüd sujuvalt teisele teemale. Aga tahtsin kirjutada sellest, et üks naabrinaine, kes on meie kõrval majas elanud juba 70ndatest alates, rääkis et 30 aastat tagasi oli New Yorgi talv ikka korralik. Lund oli meeletult, East River (mille ääres me elame) oli jääs ja teistesse linnaosadesse (Brooklyni, Bronxi, Queensi) mindi talvel isegi jala, üle jäätunud jõe. Meie majakompleksi hoovis olla olnud liuväli. Aga juba on njuujorklaste jaoks see selline möödanik, et kui isegi kaks tera lund maha tuleb, on mida uudistes rääkida. Ma ei tea, kas 30 aastat tagasi New Yorgi ilm talvel ka nii muutlik oli? Igatahes kolmapäeval oli meil +19kraadi ja täna näiteks on -7kraadi. Aga East Riverit jäätununa ma küll ei kujutaks ette. Siis pidi ju ikka väga külm olema!
Kui ma kogu selle olukorra peale mõtlen, siis ikka kipub tekkima küsimus, kas härra Bush ka selliseid asju tähele paneb? Või juthub see juba tema ja meie elu ajal, et ainuke puu mida kallistada annab, on lõhnakuusk?
Kõige kurvem on, et ilmselt ta kallistakski parema meelega lõhnakuuske, kui päris kuuske. Hirmus kurb.
5 kommentaari:
Absurdne ju. Meil laps sõidab iga päev üksi liftiga ja ta pole mitte ainus. Aga nimetet kodanik on mullegi üsna negatiivse mulje jätnud. Kui need tobedad kaardid käiku läksid, siis nõudis tema nende kasutamist eriti agaralt. Ja kõige rohkem käib mulle närvidele see, kui ta iga kord meie last nähes eriti imalalt juba kaugelt venitab "do we haaaave aaanything" (sest laps on paar korda küsinud, ega meile pakki pole), selle peale tekib mul alati tahtmine talle üks kolakas piki pead panna.
Mina võtan seda nii, et ükskord ometi, seoses kliimasoojenemisega, on Eestil ilma mõttes vedanud. Mulle praegune pehme, kohati isegi lõunaeuroopalik talv sobib. Ei nuta külma ja lund taga, mul isiklikult kadus siis igasugune tahtmine näiteks jalutada ära. Saab kergelt riides käia, üheski viiruses pole olnud. Ja see kollektiivne itk, hala ning kahetsus ei muudaks ju midagi.
Hei,
ühel hommikul tööle sõites rääkis raadios üks kohalik teadlane (nime kahjuks ei mäleta). Tema sõnum oli selline, et inimeste osa kliima muutumistes on väga-väga tühine ning läbi kogu ajaloo on kliima alati soojenenud ja seejärel külmenenud ja siis jälle soojenenud jne. Et see kogu kliimamuutus on väga normaalne nähe ja meie ei saa seda kuidagi mõjutada suurel määral.
Muidugi see ei tähenda, et me võime kõike samamoodi jätkata - kindlasti tuleb elada ökomalt ja mõelda oma tegude tagajärgedele jne. Aga ikkagi oli huvitav seda juttu kuulata ja tema vaatenurgast asjadele mõelda.
Helen
(kes siiski sorteerib prügi ja tellib juurvilju Ökosahvrist)
hmm, minu meelest on siin new yorgis talved ikka päris korralikult lumerikkad olnud - peale paari viimase aasta võib-olla.
minu mäletamist mööda sai talv läbi pidevalt pargis kelgutatud, ja east riverist ei tea, aga central pargi järv oli korralikult jääs.
olen ise korduvalt sealt lapsega üle jää tuterdanud.
No miks siis nii, et head asjad (paksu lumega talved ja normaalne majandus) olid siin enne minu tulekut juba ära? Nüüd saame ainult legende kuulata, mis kõik enne oli :)
Postita kommentaar