:( & :)

Väga huvitav ja igasugu tundeid tulvil nädal on olnud. Pole mahti saanud kirjutadagi. Aga ma alustan enne sellest osast, mis mu meele kurjami morniks teeb. Just lõpetasin mõnd aega lugemata e-mailide läbi vaatamise. Kuna ma olen endiselt loomakaitse e-maili listis, siis tuleb mul suur osa loomakaitse-teemalisi e-maile. See nädal tundub kuidagi eriti masendav. Pärast seda jõhkrat kassi-tapmise lugu on mitmed inimesed ärganud ja ELSile teatanud piinatud loomadest (poodud koerast, piinatud jänesest, tulistatud kassist, jne). Oh kui karm ja ikka ei mahu pähe kuidas see võimalik on??? Ja te tublid loomakaitsjad (Helen, Kairid, Elin, Meeli jne), ma ei tea kuidas teie kõigele vastu peate? Kuidas te endiselt suudate kooli ja töö kõrvalt reageerida kõigele sellele karmile toimuvale? Ueh, luban ise-endale, et kui mu magistritöö on tehtud ja rohkem vaba aega on, siis astun siinse loomakaitse seltsi liikmeks ja hakkan kodututele loomadele kodu otsimisega tegelema.
Vahepeal on nii hirmus suur koerte ja oma kilpkonnade igatsus. Meie majade kompleksis ei tohi koeri olla ja siis saab koertega nii harva suhelda. Seda suurem rõõm oli Eestis käies meie vägevaid Voitkasid (Prontot ja Mikut, pluss Ugri) näha.

Nädalavahetusel toimusid NYs eesti kultuuripäevad ja sellega seoses toimus mitmeid kontserte, näidati eesti filme, arutati (välis)eesti asja jne. Laupäeva õhtul oli igatahes vahva jazzu kontsert, kus esines Helin-Mari Arderi trio. Väga, väga mõnus ja soe kontsert oli. Veidi kummaline ja ka kurb oli, et noori inimesi oli kontserdil õudsalt vähe. Tõenäoliselt Tallinnas oleks sellisel kontserdil olnud keskmine iga siiski oluliselt noorem. Mitte, et mul vanade inimeste vastu midagi oleks, aga kahju on, et nii paljud siinsed noored jäid nii ägedast elamusest ilma. Aritmeetilise keskmise järgi vedas muidugi Tobias ka siinse publiku keskmise ea suht madalaks... tegelikult on kahju, et seda üritust ei oldud laiemale üldsusele reklaamitud ja New Yorgi jazzi-huvilised sellest osa ei saanud. Teate kui uhke oli kuulda vaid eesti autoritelt pärit lugusid! Esitus oli muidugi ka väga hea, aga et sellise kontserdi saab kokku panna puhtalt vaid eesti autorite loomingule põhinedes, on eriti rõõmustav ja "nina-upitav". :)
Tore oli ka seda tõdeda, et Tobiga saab sellistel üritustel täitsa edukalt käia. Ta on tänuväärne publik - meeletult meeldib plaksutada ja tantsu löömisega läheb pisut veidi isegi liiale. Ahjah, kui üks tädi poole kontserdi pealt ära hiilis, siis hüüdis Tobias talle kõva häälega "bai-baii!", aga see tegi asja vaid lõbusamaks. Ja teiseks oli meil Priiduga Tobiase näol hea põhjus, miks saali tagaotsas püsti seista ja õrnalt tantsu lüüa.
Aga et mitte ainult oma mätta otsast kontserti kirjeldada, siis olgu öeldud, et üks vahva väliseesti vanahärra ütles pärast kontserti Helin-Mari Arderile, et kui ma oleksin 25-aastane, siis ma teeksin teile kohe abieluettepaneku.

Ja muide Helin-Mari Arderi valisime Eesti Loomakaitse Seltsiga 2005 aasta kõige loomasõbralikumaks avaliku elu tegelaseks, sest ta päästis auto alla jooksunud kassi elu. Respect!

NB! Konnad on teel, nii et olgem tähelepanelikud ja hellad maanteedel!