Inimesed. Ühest küljest on see hästi mõnus, et käid nagu koomiksis ringi ja enamusele vastutulevatele inimestele on näkku kirjutatud millise attitude'iga (eestikeelne sõna "suhtumine" pole nagu päris see) isikuga on tegu.
Eile näiteks käisin meie siinses poes ja seal tuli hästi lahedat muusikat (selline vanaaegne bluus) ja enamus inimesi poes kõikus selle muusika saatel. Paljud ümisesid kaasa. Selline hetk justkui ühendab neid poes olnud inimesi ja kõige ägedam on, et see pole muusikali sarnaselt mingi võlts või ebareaalne värk.
Teiseks meeldib inimeste juures see avatus. Palju eestlasi on olnud situatsioonis, kus ühistransporti tuleb inimene, kes küsib midagi selle sõiduki sõidutrajektoori kohta või siis vanasti küsiti, et kas kellelgi on talongi müüa... ja üldjuhul on vastuseks piinlik vaikus (kõik vaatavad aknast välja ja mängivad, et nad ei kuulnud). Siin aga võid kindel olla, et keegi ikka vastab su küsimusele ja see on igati normaalne.
Niih, aitab kiidulaulust. Tõenäoliselt on piir avatuse ja viisakuse vahel hägune. Kui jälgida kohalike reaktsioone oma tunnete ja arvamuse väljendamiseks, siis on nad kõik ühesugused. Need on justkui sisse kodeeritud - reaktsioon, miimika ja ühed samad omadussõnad. No nagu kasvõi see, et kui keegi küsib "How are you today?" (ehk siis kuidas sul täna läheb?), siis nad tahavad kuulda ka positiivset vastust. Kui sa vastad, et jõle kehvasti läheb, siis see ajab nad täitsa segadusse ja endast välja.
Tundub, et see kõik on üks osa sellisest ülimalt paigas ja heaolus suplevast ühiskonnast. Mingi aeg on tore tunda, et kõik on paigas ja nüüd ise oled ka killuke sellest... aga samas on ka kogu aja rinnas väike skeptilisus. Ehk siis tunne, et kusagilt siiski mädaneb siin ühiskonnas. No varsti ma kirjutan ka sellel teemal... aga praegu aitab sellest jahust.
KARTULID! palun saatke meile Eesti kartuleid (justnimelt kirjutan Eesti suure tähega)! No siinne kartul maitseb nagu oleks tärklisest ja veest taigen tehtud ja siis kellelgi on kartuli-vormid (nagu piparkoogivormid), millega kartuli-sarnased juurviljad tekitatakse. Ei ole neil ei tegu ega nägu! Sellised valged ja puised on kohe.
Siinne paradiis. Sattusime Priiduga eile sinna paradiisi. Selle asja nimi oli plaadipood "Virgin". No oli alles vägev! Mul on alati kui hääd muusikat kuulan selline tunne, et minu maailm saab kokku variseda vaid siis, kui maamunalt kaob hea muusika. Ühesõnaga nii kaua kui Maailmas on Muusikat, ei saa keegi mulle haiget teha ja I will survive! Muusika on justkui minu alatine backup plaan. Niih... aga eile läksime sinna muusikapoodi ja tuletati meelde jälle, et elu on nii kuradi ilus! Ainuke jama oli see, et meil ei olnud rahaautot ja ka autot, millega pärast ostetud plaate ära saaks viia. Samas olekski jama, kui saaks kõike, mida hing ihkab...
Sten ja Helen! Kui siia tulete, siis teeme teiega plaadipoodide matka. Võtame termosega teed ja kohvi ka kaasa! :) Toitu pole vist vaja, sest muusika toidab... ja kaarti pole ka vaja, sest Sten teab veel eriti lahedaid kohti.
Niih, aitab... homme jälle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar